Ülejärgmisel nädalal toimuvad Ameerikas vahevalimised. Demokraatide ja vabariiklaste vastasseis lõppeb paljude analüütikute hinnangul seekord viimaste võiduga. Hoolimata sellest, kumb partei peale jääb, on vahevalimiste periood investorite jaoks reeglina positiivne.
Tavaliselt annavad USA vahevalimised hinnangu võimuloleva partei tegevusele. Vahevalimistel valitakse ametisse kogu Esindajatekoja uus koosseis ja 34 senaatorit. Reeglina toovad vahevalimised võimulolevale parteile kohtade kaotusi nii Esindajatekojas kui Senatis. Majanduskriisist vaevalise taastumise taustal oodatakse seekord demokraatidele kohtade kaotust (Obama lubas rahvale „taastumise suve“, mida paraku tööturul ei tulnud. Pettunute hulk üha suureneb). Palju räägitakse tulemusest, kus vabariiklased saavad kontrolli Esindajatekojas. Kohtade jaotus ülemkojas on ebaselgem. Kui peaks tekkima olukord, kus võim Kongressis läheb vabariiklaste kätte, siis muutub poliitika kujundamine demokraatide jaoks märgatavalt keerulisemaks. Investoreid see ei hirmuta. Pigem vastupidi.
NED Davis Researchi andmetel on USA aktsiaturud vahevalimiste perioodi algusest (algust tähistab tööpüha, kui algab aktiivsem valimiskampaania) aasta lõpuks tõusnud keskmiselt 15%. Mainekas investeerimisajakiri Barron’s kirjutab, et vahevalimiste aastal toimuv ralli ei ole ainult lühiajaline, vaid loob häid võimalusi ka pikemalt USA aktsiatesse investeerimiseks. Seda toetab viimase viie vahevalimistele järgnenud aasta esimese kahe kvartali jooksul toimunud 10%-line ralli USA börsidel.
Vabariiklased on kindlalt lubanud vähendada lähiaastatel USA eelarve puudujääki. Kärbetega kaasnevat negatiivset lühiajalist mõju majandusele peaks kompenseerima muud stiimulid. Näiteks plaanivad vabariiklased pikendada mitmeid maksusoodustusi, mis peaks tarbimist stimuleerima. Samuti loodetakse Föderaalreservi uuele rahatrükkimisprogrammile, mis peaks läbi tugevama finantssüsteemi majandusele tuge pakkuma.
Teoorias on tõesti võimalik irooniline olukord, kus USA tööpuudus püsib kõrge või isegi suureneb, kuid aktsiaturud jätkavad Fedi rahatrükkimise taustal rallit. Barron’si ja NED Davis Researchi hinnangul toetab börsirallit positiivne tsükliline trend:
“The key point to remember is that once September is behind us, the seasonal and cyclical influences will start becoming positive, remaining that way through the first half of next year.'' (link).
Ajaloost võetud näidetele leidub paraku peaaegu alati vastupidiseid sündmusi. Näiteks, kui 1994. aasta vahevalimistel vahetus Kongressis võim, oli S&P 500 indeksi tootlus alates tööpühast aasta lõpuks nullilähedane. Arvestades, et S&P 500 indeks on sellel aastal tööpüha järgse perioodiga tõusnud juba 8%, tasub selle näite põhjal pigem turgude suhtes negatiivne olla.
Olukorras, kus USA tööpuudus püsib kõrge, eratarbimist rõhub kõrge võlakoormus ja valitsuse stiimulid vähenevad, ei pruugi poliitiline ummikseis demokraatide ja vabariiklaste vahel aktsiaturgudele midagi head tuua. USA poliitikud peavad läbi viima mitmeid olulisi reforme, mis aitavad majandust tasakaalustada. Kui demokraatidel saab raske olema Kongressis seadusi läbi suruda, ei tasu ootusi selles osas liiga kõrgele ajada. Vabariiklaste plaan valitsuse eelarvet tasakaalustada näib USA majanduse tervist pikaajaliselt küll parandavat, kuid lühiajaliselt on kärbete mõju aktsiaturgudel pigem negatiivne.
Kindlasti saavad 2. novembril toimuvad USA vahevalimised olema investorite jaoks huvitavad, kuna USA fiskaalstiimulite mõju majanduskasvule on olnud erakordselt võimas. Kuid stiimulite kogus on vähenemas. Seetõttu on oluline jälgida, kas poliitikud hakkavad stiimuleid asendama või loodetakse rohkem erasektori peale. Mõlemad teed vajavad reforme ja uusi seadusi, mida nn poliitiline ummik (political gridlock) demokraatide ja vabariiklaste vahel ei pruugi võimaldada. Ilmselt on sellises keskkonnas natuke vara rääkida ka vahevalimiste positiivsest efektist börsidele.
Mikk Taras
Tweet
