Iraagis asuvad suuruselt kolmandad naftareservid maailmas. Tootmismahu poolest ollakse aga 13ndal kohal. Tootmiseks vajalik torustik roostetab, puurtornid on hooldamata ja insenerid riigist lahkunud.
Kuid Iraak soovib olukorda parandada. Tootmismahte soovitakse koguni suurendada ajaloos enneolematu kiirusega. Kui hetkel pumbatakse Iraagis 2.5 mln barrelit naftat päevas, siis järgneva seitsme aasta jooksul loodetakse tootmismaht tõsta 12 mln barreli peale päevas. Selline tootmismaht ületaks Saudi Araabia praegust tootmismahtu 30%’i võrra! Hiljuti on siiski hakatud rääkima 7 miljardist barrelist päevas, mis tundub Iraagi poliitilist ja majanduslikku olukorda arvestades paljudele jätkuvalt optimistlik.
Ambitsioonikate prognooside täitmiseks puuduvad Iraagil finantsvahendid, mistõttu on sõlmitud mitmeid lepinguid suurte välismaiste naftatootjatega nagu Royal Dutch Shell, BP, Lukoil, Statoil etc. Lääne naftakompaniide huvi Iraagi vastu on suur, kuna teoorias saab sealset naftat odavalt toota ja rafineerida. Teadaolevalt on Iraagis maailma viimased kergesti ligipääsetavad land oil maardlad. Kuwait Energy tegevjuht Sara Akbar võtab Iraagi olukorra järgnevalt kokku “the best prospects for oil in the world”.
Kui Iraak soovib taastada oma Lahesõja eelset positsiooni naftatootmises, tuleb seal tegutsevatel naftaettevõtetel teha suuremahulisi investeeringuid infrastruktuuri rajamiseks. Üks peamine võitja kasvavatest investeeringutest Iraagis on LHV Pro all lähemalt tutvustatud Weatherford International, mis pakub teenuseid ja tehnoloogiat energiaettevõtetele.
Morgan Stanley toorainesektori analüüsimeeskonna baasstsenaariumi järgi toodetakse Iraagis 2016. aastal 4.2 mln barrelit naftat päevas. See on küll märgatavalt madalam Iraagi naftaministeeriumi poolt 2017. aastaks prognoositud 12 mln barrelist päevas, kuid tähendab siiski ca $50 miljardit investeeringuid maardlate uurimiseks ja tootmise välja arendamiseks. Koostöös Saudi Aramco endise E&P (exploration and production) üksuse juhi Sadan al-Husseiniga tehtud analüüsis leidis Morgan Stanley, et baasstsenaariumi täitmiseks tuleb Iraagis rajada vähemalt 1700 uut naftapuurauku, kus tuleb teha ca 1000 erinevat täiendustööd (workover).
Lääneriikide naftaettevõtetel on suur risk, et ühel hetkel soovivad Iraagi riiklikud naftaettevõtted loovutatud turuosa tagasi võtta. Naftakompaniidele teenuseid pakkuvate ettevõtete puhul on riskid aga väiksemad, kuna maardlatest nafta pumpamine vajab teadmisi, mida on lihtsam sisse osta. Ajalugu on näidanud, et ka riiklikud naftakompaniid jätkavad välismaiste firmade naftapuurimise teenuste, tehnoloogia, tööjõu ja ekspertiisi kasutamist.
Morgan Stanley hinnangul saab USA börsidel kauplevatest oil service ettevõtetest Iraagi tootmismahtude kasvust enim kasu Weatherford International:
We see Weatherford (WFT, $18.50) as likely the most Iraq-exposed services firm by revenue because (1) it hasa smaller revenue base than its peers and (2) it speculatively undertook a major international investment program before and during the downturn, leaving it with a large and underutilized infrastructure relative to peers, yet with higher leverage to increasing international oilfield activity. The company’s international capex program has already yielded results — the company won a stream of contracts early on.
Weatherford on ka ise viimaste kvartalite tulemusi kommenteerides mitmendat kvartalit järjest esile toonud kiiret kasvu Iraagis. Planeeritud investeeringute mahtu vaadates tundub, et paremad ajad Iraagis ootavad naftatootjatele teenuseid pakkuvaid ettevõtteid alles ees. Loomulikult on Iraagi puhul tegu väga ebastabiilse poliitilise keskkonnaga, mis suurendab seal tegutsevate ettevõtete riske märgatavalt. Weatherfordi tegevust oleme täpsemalt tutvustanud LHV Maailma Pro all siin.
Mikk Taras
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
