Alanud nädal saab olema äärmiselt sündmusterohke ja ilmselt vägagi volatiilne ning ei saa välistada, et novembri esimene nädal annab suuna kogu ülejäänud aastaks. Aset leiab viie keskpanga kohtumine, USA kongressivalimised ning mitmed olulised makronäitajate avaldamised.
USA dollar
Lõpuks on kätte jõudnud see nädal, mil tehakse teatavaks mitu nädalat finantsturge mõjutanud Föderaalreservi plaanid ja mahud uue stiimulprogrammi ehk QE2 osas. Erinevad analüütikud on nende nädalate jooksul spekuleerinud, kui suur võiks Fedi poolt trükitav rahahulk olla, millega valitsuse võlakirjasid soetada, eesmärgiga alandada niigi rekordmadalatel tasemetel olevaid intressimäärasid. Fedi juht Ben Bernanke on oma kõnedes toonud välja, et lisaks tööpuudusega võitlemisele on keskpanga eesmärgiks tekitada ka suuremat inflatsioonisurvet, kuna keskpank peab üheks suurimaks ohuks hetkel deflatsioonilise keskkonna tekkimist.
Turuosalised on hinnanud QE2 võimalikuks mahuks 100 miljardit kuni 2 triljonit dollarit. Viimaste päevade konsensus tundub olevat selline, et keskpank loob "tühjast õhust" 500 miljardit dollarit, mis suunatakse poole aasta jooksul riiklikesse võlakirjadesse. Eelmise nädala lõpus ilmus Bloombergi uudis, millest selgus, et Fed on ise tellinud turuosaliste hulgas küsitluse, kui suureks QE2 mahtu hinnatakse ja mis mõju see finantsturgudele võib avaldada. Sellise küsitluse korraldamine jätab kangesti mulje nagu keskpankurid koos rahandusministeeriumi ametnikega reaalselt muretseksid turgude altvedamise võimaluse pärast.
Ootused QE2le on aidanud viimase paari kuu jooksul toetada riskantsemaid varaklasse ning on samal ajal lisanud dollarile müügisurvet. Turgudel on samas olnud piisavalt aega, et QE2 tulemisega kohaneda ning vähemalt hetkeseisu järgi tundub ka dollar olevat oma põhja saavutanud oktoobri keskel, kui dollari indeks langes 76,47 punktini – 2009. aasta detsembri tase. Viimased kaks nädalat on dollar konsolideerunud, tugevnedes nädala esimesel poolel ning andes nädala teisel poolel saadud võidud tagasi.
Tõenäolised sündmused seoses QE2 detailide avaldamisega on järgmised: dollar saaks koheselt tuge kui Fed peaks teatama, et uut programmi (veel) ei käivitata või kui programmi maht peaks olema väiksem kui turud on oodanud (alla 500 miljardi dollari). Kui QE2 peaks tulema ligilähedale ootustele (~500 miljardit dollarit), võib dollar saada pärast esimest müügireaktsiooni siiski tuge ja mitu nädalat oodatud taastumise. Viimase võimalusena teatab Fed, et nad ei jää likviidsuse pakkumisel tagasihoidlikuks, millele järgneks dollari taastumise edasilükkumine teadmata tulevikku.
Lisaks kolmapäevasele Fedi otsusele on alanud nädalal oodata ka olulisi makronäitajaid. Esmaspäeval ilmuvad septembrikuu erasissetulekute ja –kulutuste ning eratarbimise kulutuste andmed; lisaks veel oktoobri ISM tootmisindeks ja septembri ehituskulutuste numbrid. Teisipäeval toimuvad kongressi valimised. Kolmapäeval avaldatakse oktoobri ADP tööhõive raport, ISM teenustesektori indeks, septembri tehaste tellimuste andmed ning juba mainitud Fedi kohtumine. Neljapäeval tulevad töötuabiraha taotlejate andmed ja ICSC ketikaupluste müüginumbrid. Tiheda nädala lõpetavad reedel avaldatavad oktoobri tööhõive raport, müügisolevate majade andmed ja 5 keskpanga ametnike (k.a Bernanke) kõned.
NYBOT US Dollar Index
Euro
Pärast mitut vaikset nädalat tulid päevakorda uuesti Euroopa võlakriisi probleemid. Kreeka, Portugali ja Iirimaa võlakirjade tulused tõusid möödunud nädalal ning nende kindlustamine maksejõuetuse vastu kallines. Turgudel tekitas esmalt ärevust Iirimaa teade, mille kohaselt plaanib valitsus kärpida kulutusi kaks korda rohkem kui algne plaan ette nägi. See tekitas investorites aga muresid, et kärped võivad rõhuda niigi nõrka majandust. Teise uudisena tuli Portugali teade, et sotsialistide juhitav valitsus ei suutnud opositsiooniga järgmise aasta eelarve osas kokkulepet saavutada. Potentsiaalne poliitiline kriis võib jätkata ka võlakirjade tulususte survestamist.
Suurima tähelepanu sai endale Kreeka, kui kolmapäeval revideeriti kolmandat korda riigi 2009. aasta eelarve defitsiiti. Eurostati hinnangul ületas defitsiit 15% SKTst. Lisaks teatati, et maksulaekumised tulevad käesoleval aastal plaanitust madalamad. Kreeka välisvõlg jõuab 2011. aastaks hinnanguliselt 145 protsendini SKTst.
Euroopa Liidu kohtumisel lepiti eelmisel nädalal Saksamaa eestvedamisel kokku kriisimeetmete uutes reeglites, mille eesmärgiks oleks Kreeka-laadsete „õnnetuste“ preventeerimine ning rahalise vastutuse nihutamine maksumaksjatelt võlakirjade hoidjatele. Uute reeglite jõustamine nõuab aga palju poliitilist tahet, kuna Brüsselis puudub hetkel soov uuesti Lissaboni lepet muutmata hakata.
Olulisematest makroandmetest avaldatakse esmaspäeval Prantsusmaa lõplik PMI tootmisindeks. Teisipäeval ilmuvad eurotsooni oktoobri ja Saksamaa lõplik PMI tootmisindeks. Neljapäeval ilmuvad eurotsooni PMI liitindeks ja PMI teenustesektori indeks. Lisaks veel septembri PPI ja Euroopa keskpanga intressimäära otsus, mis jäetakse kõikide eelduste kohaselt muutmata. Reedel avaldatakse eurotsooni jaemüügi tulemused ning Saksamaa tehaste tellimused.
EUR/USD
Naelsterling
Naelsterling sai eelmisel nädalal tuge, kui Suurbritannia III kvartali SKT tulemused ületasid analüütikute ootusi kahekordselt, kasvades kolme kuuga 0,8%. Head tulemused vähendavad tõenäosust, et Inglismaa keskpank hakkaks nii pea uut stiimulprogrammi käivitama. Keskpanga hääleõiguslik liiga Adam Posen proovis siiski olukorda rahustada, öeldes, et UK majandust ootab ees mitu aastat tõsiseid väljakutseid. Lisaks ületab inflatsioonimäär juba hetkel keskpanga sihtmärk taset 3%.
UK makronäitajatest avaldatakse sel nädalal oktoobri PMI tootmis-, teenuste ja ehitussektori indeksid ja BRC poehinnaindeks. Neljapäeval toimub Inglismaa keskpanga intressimäära otsus. Nädala lõpetavad tootjahinnaindeksid.
GBP/USD
Käesoleva nädala olulisemad sündmused:
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
Tweet