Kas kasv jäi liiga väikeseks? - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Kas kasv jäi liiga väikeseks?

Vallo Lees

03.11.2010 09:43

Eelmise nädala reedel avaldati USA kolmanda kvartali esialgne sisemajanduse koguprodukti näitaja. SKP kasv oli 2%, mis vastas ka analüütikute ootustele, kuid valmistas siiski pettumuse, kuna väidetavalt sellest ei piisa, et tööpuudust riigis vähendada.

Sisemajanduse koguprodukt näitab teatavasti riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtust. Reedel avaldatud raportist selgus, et kolmanda kvartali SKP kasv suurenes 2%ni, teises kvartalis oli vastav näitaja 1.7%. Raporti järgi suurendasid ettevõtted investeeringuid masinatesse ja seadmetesse ning esimest korda kahe aasta jooksul ka tootmishoonetesse. Ka tarbijakulutused tõusid kiireimas tempos alates 2006. aastast, kuigi enamus lisandunud kulutustest läksid impordikaupadele. Kuid kasvutempo jäi liiga väikeseks, et luua piisavalt uusi töökohti, vähendamaks töötuse määra, mis praegu küündib 9.6%ni. Prognooside kohaselt ei ole ka käesoleval kvartalil kiiremat kasvu oodata.

SKP arvutamise valemiks on: SKP = eratarbimine + erainvesteeringud + valitsuse kulutused + (eksport – import). Lühendeid kasutades näeks valem välja järgmine: SKP = C + I + G + (X – M). Allolevalt on toodud USA kolmanda kvartali avaldised, millest esimene sisaldab SKP komponentide absoluutväärtusi, teine näitab komponentide osakaalu SKPs ja kolmas komponentide panust SKP kasvu.

Samas on kindlasti huvitav vaadata ka seda, kuidas viimase avaldise näidud on aja jooksul muutnud, et saada paremat pilti sellest, kuidas majanduskasv on kujunenud. Allpool on toodud erinevate komponentide panused SKPsse viimase seitsme kvartali jooksul, kusjuures „C“ ehk eratarbimine on jagatud toodeteks ja teenusteks ning „I“ ehk erainvesteeringud on jagatud investeeringuteks põhivarasse ja varudeks.

Üks huvipakkuvamaid asju, mida tabelist vaadata on ekspordi ja impordi panus SKP kasvu. Nagu tabelist selgub, siis viimasel kvartalil oli väliskaubanduse netomõju SKP kasvule -2 protsendipunkti, võrreldes -3.5 protsendipunktiga eelmisel kvartalil, mis tähendab, et väliskaubanduse panus võrreldes Q2ga paranes 1.5 protsendipunkti. Kuid nagu näha, siis ekspordi panus 2% suurusesse majanduskasvu vähenes kolmandat kvartalit järjest hoolimata nõrgenevast dollarist ning väliskaubanduse panuse tõus tulenes peamiselt impordi negatiivse mõju vähenemisest. Kolmandas kvartalis kasvas eksport 5%, kuid import suurenes 17.4%.

Erainvesteeringute panus sisemajanduse koguprodukti kasvu vähenes aga 2.9 protsendipunkti pealt 1.5 protsendipunktini. Põhivarasse tehtud investeeringute panus vähenes koguni 2 protsendipunkti, millele vähenemise 1.35 protsendipunkti ulatuses tingisid investeeringud elumajade ehitusse. Nimelt langesid investeeringud elumajade ehitusse 29.1%, mille põhjuseks oli majade ostjatele mõeldud toetuste lõpetamine valitsuse poolt. Teises kvartalis tõusis vastav näitaja 25.6%. Ettevõtete investeeringud põhivarasse suurenesid kolmandas kvartalis 9.8% vs 17.2%line suurenemine Q2. Investeeringud seadmetesse ja tarkvarasse suurenes Q3 12%, teise kvartalis oli kasv 24.8%. Ettevõtete investeeringud hoonetesse aga suurenesid 3.8%, olles eelnevalt kaheksa kvartalit järjest langenud.

Valitsuse kulutused, mis nüüdseks moodustavad üle 20 protsendi sisemajanduse kogutoodangust tõusis piisavalt, et panustada 2%lisse kasvu ca 0.7 protsendipunkti. See number näitab kogu avaliku sektori kulutusi ning arvatavasti on see kõikunud isegi rohkem kui poliitikud algselt planeerisid.

Eratarbimise poole pealt vähenes kaupade panus majanduskasvu teist kvartalit järjest, kuid teenuste panus see eest jällegi suurenes. Viimase viie aasta jooksul on eratarbimise netopanus SKPsse püsinud suhteliselt stabiilsel tasemel, kuigi kaupade ja teenuste panus on palju kõikunud. Positiivse üllatusena suurenes eratarbimine 2.6%, mis on nüüdseks jõudnud oma eelmise tipu ehk Q4 2007 juurde. Eratarbimise osakaal SKPst on jätkanud kasvutrendi isegi pärast kinnisvarakriisi ja miljoneid kaotatud töökohti.

Siiski tuleb mainida, et ilma valitsuse abita, jääksid inimeste sissetulekud eratarbimise kasvuks liiga väikeseks. Hetkel saavad töötu abiraha või pikendatud toetust üle 9 miljoni inimese. Seda, et eratarbimine on suuresti kasvanud tänu valitsuse teotustele näitab hästi ka alljärgnev joonis. Nimelt on joonisel toodud inimeste sissetulekud ilma toetusteta miinus eratarbimine ning esimest korda ajaloo jooksul on see vahe negatiivne. Seega kui inimesed ei saaks toetusi, ei oleks neil võimalik nii palju tarbida nagu nad seda praegu teevad.

Eelkõige teeb analüütikuid murelikuks see, et viimasel viiel kvartalil on varude kasv andnud märgatava panuse SKP kasvu. Varud aga ei saa kuhjuda lõpmatuseni ning mingil hetkel peavad varud hakkama kahenema, sest pikemas perspektiivis on varud nullsumma mäng. Kolmandas kvartalis suurenesid varud $115.5 miljardi võrra, teisel kvartalil suurenes see näitaja $68.8 miljardi võrra. Samuti teeb murelikuks ekspordi osakaalu kahanemine nõrgeneva dollari taustal. Samuti arvavad analüütikud, et pigem korrigeeritakse esialgset numbrit allapoole.

USA majanduslik kogutoodang on endiselt 0.8% 2007. aastal saavutatud tipust väiksem, mis on ebatavaliselt halb tulemus võrreldes teiste taastumistega alates Teisest maailmasõjast. Tavaliselt taastub tegevus pärast majanduslangust kiiresti. Seda illustreerib ka järgnev joonis.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.



Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon