Kauplemise ABC

Tähelepanelik LHV foorumikülastaja on ehk viimasel ajal märganud, et olen püüdnud igapäevaselt foorumisse leida huvitavaid reitingumuutusi või analüütikute kommentaare, et pakkuda  lugejatele võimalust ka ise meelepärast ideed kaasa kaubelda. Seetõttu usun, et nüüd oleks paslik üle korrata kauplemise põhitõed.

Alustuseks oleks hea meelde tuletada, mida aktsiatega kauplemine ikkagi tähendab või kes on päevakaupleja. Päevakaupleja on keegi, kes otsib päevasiseselt aktsiaturul võimalusi teenida aktsiate lühiajalisest liikumisest kasumit. Mõiste lühiajaline võib siinkohal varieeruda mõnest minutist kuni mõne tunnini, aga päevasiseseks tehinguks kvalifitseerub ainult selline tehing, kus aktsiate ost ja müük toimub ühe turupäeva kestel ning positsiooni ei hoita üleöö.

Siit koorub ka välja investeerimise ja kauplemise kõige suurem erinevus. Investeerimise puhul tehakse ühe konkreetse firma uurimisel tööd eesmärgiga välja selgitada selle ettevõtte pikaajaline potentsiaal ehk, kui palju võiks firma aktsia kõigi eelduste realiseerumise puhul viie või isegi kümne aasta pärast väärt olla. Peale sobiva firma väljavalimist soetatakse positsioon, kuid isegi väga  perspektiivika ettevõtte puhul ei liigu firma aktsia mitte kunagi ühtlases sirgjoonelises tempos üles. Pikema perioodi vältel võib ette tulla üsnagi järske langusi, mis on võivad olla tingitud ühekordsetest pikaajalist mõju mitte omavatest negatiivsetest sündmustest või uudistest.

Investori ülesanne ongi sellise languse ajal adekvaatselt hinnata, kui suurt mõju antud sündmus firma käekäigule omab ja vastavalt sellele otsustada, kas säilitada oma investeering endises mahus või osaliselt positsiooni vähendades maandada riske. Kui enne investeerimist on kodutöö korralikult tehtud ja sisenemiskoht on ajastatud õigesti, ei tohiks pikaajaline investor ajutistele langustele ega ka lühiajalistele rallidele tähelepanu pöörata. Päevakaupleja leib seevastu on just nimelt taolised liikumised.

Aktsia võib päevasiseselt erinevatele uudistele ja kommentaaridele reageerida üsna jõuliselt. Tihtipeale on need liikumised ülereageeringud ning mõni aeg hiljem, peale uudise mõju lahtumist, aktsia jätkab liikumist oma endisel trajektooril. Päevakauplejat üldjuhul ei huvita, mis saab täna kaubeldavast aktsiast homme, nädala või aasta pärast. Päevakauplejat huvitab ainult lühiajaline reageering.

Siit ongi hea edasi liikuda nende ideede eripärale, mis mina foorumis esitan. Valdavas osas jõuavad mu ideed lugejateni ajal, mil USA -s veel ametlikult aktsiaturg avanenud pole ning kauplemine käib eelturul. USA eelturust olen ma teinud juttu ennegi, aga kordaks siiski veel üle eelturu eelised ja erinevused siinpool ookeani asuva kaupleja jaoks. Eelturu ajal näitab kellaaeg Ameerikas alles väga varajaseid hommikutunde samal ajal, kui meil on siin päev juba täies hoos. Teisisõnu on meil rohkem aega süveneda kas uudise või analüütiku kommentaari sisusse ning seetõttu on meil ka teatav edge ehk eelis.  Samuti erineb  eelturul  kauplemine  kardinaalselt päevasisest.

Esiteks on eelturul aktsiaid saada piiratud koguses ja  teiseks on aktsiate ostu-ja müügihindade vahed ehk spread-id mõnikord väga suured. Viimane erinevus paneb kaupleja ka korraliku väljakutse ette. Oletame, et me oleme leidnud endale mõne idee, mis huvi  pakub ning oleme otsustanud asuda ostupoolele. Algaja kaupleja jaoks on ilmselt kõige raskem esialgu hinnata aktsia liikumise ulatust, sest erinevatel aktsiatel on erinevad "iseloomud". Aktsia võib olla  liikuv, salakaval, uimane, ja tagurlik. Aktsiate iseloom saab kauplejale tuttavaks üldjuhul ainult läbi kogemuse ja eriti hästi jäävad nad kaupleja mälusse läbi kahjumite. Kõige lihtsam on  aktsia liikumist hinnata mineviku põhjal ja vaadata näiteks, kuidas on see reageerinud näiteks analüütiku reitingumuutusele varem. Taoline meetod annab aimu, millise aktsiaga meil tegu on, aga väga palju sõltub muidugi ka muudest teguritest. 

Ehk kõige parem on ostuhinna määramise olulisust kirjeldada mõne näite varal. Näiteks pakkus tuntud blogija Notable Calls eelmise nädala teisipäeval välja kauplemisidee LDK Solar (LDK) kohta. Aktsia oli eelmisel õhtul teatanud oma kolmanda kvartali tulemustest, mis olid igati üle ootuste ja aktsia kauples juba järelturul üles. Järgmisel päeval olid paljud analüütikud väljas ka positiivsete kommentaaridega ning sel hetkel, kui Notable Calls`i  idee välja tuli, kauples LDK eelturul $14,50-$14,60 kandis ehk siis ca 7-8% üleval. Selliselt tasemelt ostmine on juba väga riskantne, sest reaalne upside on jäänud üsna piiratuks ja eelturu üheks salakavalaks  omapäraks on tihtipeale ka nähtus, et aktsiad ostetakse liigselt üles ja seetõttu ka avanevad liiga kõrgelt, mis omakorda võib lõppeda sellega, et aktsia annab päeva jooksul käest ära kogu plusspoole.

LDK puhul võis eeldada, et vaatamata juba korralikule ostuhuvile tuleb seda avanemisel ka natuke lisaks, sest aktsia oli saanud mitu ostusoovitust ja street high (kauplejate slängis Wall Streeti analüütikute seas kõrgeima hinnasihi) hinnasihi ning hetkel tegemist ka kuuma sektoriga. Selliselt tasemelt on näiteks mul alati psühholoogiliselt raske aktsiat osta, aga samas on sarnaste olukordade puhul on tihtipeale teenimivõimalus sees olnud. Oli ka LDK puhul. Eelturult ostes pakkus see kuni $0,50 kasumit, kuid aktsia tuli üsna vahetult peale avanemist müüki panna, sest mõnikord annab eelturg ka aktsia liikumise suhtes teatavad indikaatorid ette. LDK eelturul üle $14,90 ei läinud, seega andis see juba natuke aimu sellest, et peale avanemist kolivad ostjad müügipoolele üle.

Teiseks näiteks võib tuua Vivus (VVUS), millest sai räägitud siin. Kuna selle aktsia sentiment oli äärmiselt negatiivne, siis J.P Morgani analüütikute ostusoovitus garanteeris ka turuosaliste huvi. Kuid  aktsia osteti eelturul kiiresti 30% üles, mis sisuliselt nullis ära igasugused kauplemisvõimalused. Jah, me kõik oleme näinud, et mõne uudise peale võib aktsia päevaga ka + 50% liikuda, kuid siin peab kaupleja ahnusest suurem olema hirm, sest saamata jäänud kasum on parem kui saadud kahjum, mis omakorda viib meid veel ühe väga olulise kauplemisreeglini.

Kahjumid on kauplemise juures paratamatus. Isegi mitte elukutselised kauplejad, kes teevad seda tööd iga päev ja pikki aastaid, ei ole kahjumite eest kaitstud. Seetõttu tuleb kauplemise puhul riskide haldamisse väga tõsiselt suhtuda. Tean omast kogemusest, et seda on lihtsam öelda, kui teha, aga ma tean ka seda, et enne,  kui kaupleja ei õpi oma kahjumeid limiteerima, ei õpi ta ka kasumlikult kauplema. Riskijuhtimine on kunst, mida ei õpita selgeks üleöö ning suures osas tulevad teadmised taas läbi kogemuste. Enamus algajaid kauplejaid teevad selle vea, et peale mitut kasumlikku tehingut tuntakse ennast võitmatuna ning hakatakse teenitud rahasse suhtuma kui mitte kellegi omasse ja millega võib vabalt kõikvõimalikke riskantseid eksperimente ette võtta. Mingil põhjusel tekib illusioon, et kauplemisest teenitud rahal väiksem väärtus kui algkapitalil ning selle kaotamine nagu polekski määrava tähtsusega. Saadud kasumisse tuleb suhtuda lugupidavalt, sest see on raske tööga teenitud raha.

Enne, kui võetakse aktsias positsioon tuleb enda jaoks paika panna piir, kust konkreetse kaupleja riskitaluvus lõpeb ja kui aktsia peaks liikuma soovitust vastupidises suunas, tuleb sellest piirist ka kinni pidada. Ilmselt paljud vaidleks siinkohal vastu ja tooks mitmeid näiteid selle kohta, kuidas aktsia on tagasi liikunud ja on kahjumlikust positsioonist on suudetud isegi kasumiga väljuda. Kõik võib nii mitu korda ka juhtuda, kuniks üks kord juhtub teisiti ja väikesest kahjumist kasvab niivõrd suur kaotus, et see võtab teilt ära kõik võimalused kauplemisega jätkata. Kui idee ei tööta, siis ei aita ka palvetamine. Positsioon tuleb kinni panna, kahjum vastu võtta ja edasi liikuda. Meelekindlust ning distsiplineeritud kaupemist tuleb treenida aastaid ja ka siis tuleb ette libastumisi, aga kuniks oma vigadest õppida suudetakse, võib ka kahjumit kasulikuks nimetada.

Tihtipeale peetakse ideaalseks tehinguks või trade`ks sellist, kus õnnestub positsioon soetada nii öelda põhjast ja müüa tipus. Taoline ettekujutus on tegelikult pisut väär ja veelgi vääram on võtta endale eesmärgiks ainult selliseid tehingud teha. Teiseks kiputakse hindama ainult taolisi liikumisi, kus aktsia rallib näiteks ühtlases tempos kuni päeva lõpuni üles.  Pigem on hea tehing ikkagi  see, kui suudetakse valida sisenemiskoht nii, et positsiooniga ei vajuta liiga palju punasesse ning tehingust väljutakse sel hetkel, kui on saavutatud võimalikult väikese riskiga võimalikult suur kasum.  Riskide hajutamise seisukohast võetuna on tark osta ja müüa positsioon osadena. Kui usutakse, et uudise mõju on piisavalt suur, et aktsia võiks tõusta veel päeva lõpuni, siis on mõistlik näiteks 1/3 positsioonist jätta lahti, sest nii tegutsedes ei kaota kaupleja palju, kui esialgne eeldus peaks siiski valeks osutuma.

Kaubeldakse kasumi nimel. Nii primitiivselt, kui see ka ei kõla, siis raha on kauplemise edukuse mõõtmisel ainuke vahend. Samas nii paradoksaalselt, kui see ka ei kõla, siis kõik, kes kauplevad ainult raha pärast, lahkuvad sellest ärist üsna kiiresti. Kauplemine see on mäng ja lahing üheaegselt. Iga tehinguga astume me justkui võitlusesse iseenda hirmude ja nõrkustega ning iga tehing on mäng, mille ilu lummab ja uimastab meid iga kord nii, et paneb unustama kõik muu meie ümber.

Ükski kaupleja pole mitte kunagi päriselt valmis. Iga päev toob uusi olukordi koos sadade erinevate variatsioonidega. Minagi õpin iga päev midagi uut koos teiega ja loodetavasti sünnib ühtsest sünergiast aina paremaid ideid ja tehinguid.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.