Valuutaturu nädala eelvaade: Iirimaa palus ametlikult päästmist

USA dollar

USA dollar on viimase ligi kahe nädala jooksul (pärast Föderaalreservi majanduse stiimulprogrammi teatavaks tegemist) teinud läbi võrdlemisi korraliku ralli kõikide peamiste valuutade vastu. Dollarile on suureks toeks olnud eurotsooni võlakriisi küsimus, mis sai nädalavahetusel siiski konkreetsema vastuse ning teadmatus ja ebakindlus Iirimaa finantsilise olukorra ümber on vähemalt hetkeseisuga taandumas. Dollar tugevnes jõudsalt kuni eelmise nädala kolmapäevani ja on viimased kolm kauplemispäeva konsolideerumas. Dollari indeks – mis mõõdab dollari suhtelist tugevust kuuest peamisest valuutast koosneva „korvi“ vastu – tõusis kolmapäeval 79,60 tasemeni ja on sealt langenud tänaseks üle 1,6%, asudes hetkel 78,25 taseme juures.

Föderaalreserv sai möödunud nädalal tänu uuele stiimulprogrammile suure hulga kriitika osaliseks. Seltskond majandusteadlasi kirjutas Fedi juhile Ben Bernankele avaliku kirja, milles kutsuti Bernanket üles loobuma programmist. Vastuseisu stiimulprogrammile põhjendati suurenenud inflatsiooniootustega – mis ongi Fedi üheks eesmärgiks – ja lisaks toodi veel välja, et keskpank moonutab oma sammudega turgude toimimist.

Eelmisel nädalal avaldatud ametlikust inflatsiooniraportist küll selgus, et kui oktoobris kasvas inflatsioon aastasel baasil 1,2%ni, siis „core“ inflatsiooninäit – mis ei võta arvesse energia ja toidu hindade kasvu – langes kõikide aegade madalaima tasemeni 0,6% juurde. Kui aga vaadata erinevate toorainete hindade kasvu, siis on pilt hoopistükkis teine. Casey Researchi hinnangul on toiduainete hinnad kasvanud aastaga keskmiselt 48%; energia hinnad on tõusnud keskmiselt 23%; sea- ja loomaliha on kallinenud keskmiselt 39% ja kohvi ning suhkru eest peab eelmise aasta oktoobriga võrreldes maksma 36% rohkem.

Iseasi on samas ka see, kas Fedi uus stiimulprogramm – ehk nn QE2 – reaalselt keskpanga inflatsioonieesmärke täidab. San Jose ülikooli kaasprofessori Jeffrey Rogers Hummeli sõnul võib QE2 näol olla tegemist ka teatud „kavalusega“, mille eesmärgiks on tõsta pigem inflatsiooniootusi, mitte suurendada otseselt baasraha hulka läbi „kvantitatiivse lõdvendamise“. Esimese kahe nädala jooksul pärast Fedi QE2 teatavaks tegemist on keskpank ostnud $30 miljardi eest valitsuse võlakirjasid, kuid selle otsest inflatsioonilist mõju neutraliseerib teiste „varade“ langus keskpanga bilansis (näiteks kinnisvaraga tagatud väärtpaberid, välisvaluutad ja Maiden Lane). Seega ei ole QE2 reaalselt bilansimahtu veel mõjutanud, kuid see võib eesolevatel kuudel oluliselt muutuda.

Alanud nädalal on makroandmetest tingitud liikumisi oodata suhteliselt vähe. Neljapäev ja reede on USA avaldatavate näitajate osas täiesti tühi ja esmaspäeval ilmub ainult Chicago Fedi aktiivsusindeks. Küll aga võib üllatusi tulla teisipäeval ja kolmapäeval, kui avaldatakse uute ja olemasolevate kodude müüginumbrid, kestvuskaupade tellimuste andmed, erasissetulekute ja erakulutuste muutused ja keskpanga viimase kohtumise protokollid, mis võib potentsiaalselt avaldada dollarile suurimat mõju. Hoolimata viimaste päevade langusest oodatakse dollarile tugevnemise jätkumist.

NYBOT US Dollar Index

Euro

Euro liikumist on viimastel nädalatel enim mõjutanud Iirimaa võlakriis, millele leiti nädalavahetusel ka osaline lahendus. Nimelt teatati pühapäeval, et Iirimaa on esitanud ametliku palve ELile ja IMFile finantsilise abi saamiseks, mille kogumahuks kujuneb hinnanguliselt €95 miljardit (€60 miljardit valitsusele ja €35 miljardit pankadele). Iirimaa esindajad ütlesid viimati alles 15. novembril, et neil puudub vajadus Kreeka-stiilis päästepaketiks. Euroopat räsivast võlakriisist kirjutas Mikk Taras pikemalt siin.

Nüüd kus Iirimaa on ametlikult tunnistanud oma abitut seisu, on turud mõnevõrra rahunenud ning taastunud riskisoovist tingituna on euro kergelt taastumas. Samas ilmestab Iirimaa probleem Euroopa seisu tervikuna: viimase poole aasta jooksul on rahalistesse raskustesse sattunud kaks eurotsooni riiki ja järgmisena võetakse luubi alla teised nn PIIGS riigid, eelisjärjekorras Portugaliga ja seejärel juba Hispaania.

Eelmise nädala Euroopa makroandmetest tulid oodatust paremad nii Saksamaa kui eurotsooni ZEW indeksid, tõustes võrdlemisi märkimisväärselt ka eelmise kuu näitude suhtes. Lisaks kasvasid oodatust enam ka Saksamaa tootjahinnaindeksid. ZEW indeksite põhjal võib järeldada, et Saksamaa ärikliima sentiment ei ole veel tippu saavutanud, mida aasta lõpuks on oodatud. Seega võib IV kvartali näit tulla oodatust tugevam.

Alanud nädala makronäitajateks, millel tasub silm peal hoida, on teisipäeval avaldatav Saksamaa III kvartali täpsustatud tulemused. Kolmapäeval ilmuvad eurotsooni PMI indeksid ja Saksamaa IFO indeksid. Lisaks avaldatakse kolmapäeval eurotsooni uute tööstustellimuste andmed. Nädala lõpetab reedel avaldatavad Saksamaa tarbijahinnaindeksid.

EURUSD

Naelsterling

Iirimaa võlakriis mõjutab olulisel määral ka naelsterlingi liikumist, kuna Suurbritannia pangad on Iirimaa pangandussektoriga tihedalt seotud. Naelsterling on sarnaselt eurole tänu Iirimaa ametlikule abipalvele hetkel tuge saamas ja on tõusnud dollari suhtes eelmise nädala $1,5838 juurest $1,6038 tasemeni.

Naelsterling sattus samas eelmisel nädalal müügisurve alla kui Inglismaa keskpanga juht teatas, et keskpank võib vajadusel siiski laiendada stiimulprogrammi, kuigi viimaste nädalate makroandmete põhjal muutus selle vajadus vähetõenäolisemaks. Oktoobrikuu inflatsiooninäit tõusis 3,2%ni ning keskpanga viimase kohtumise protokollidest selgus, et enamus monetaarpoliitika nõukogu liikmetest on äraootaval seisukohal uue stiimuli lisamise osas; ennekõike jälgitakse just inflatsioonimäära muutust, mis peaks keskpanga ootuste kohaselt langema 2012. aastal allapoole 2% taset.

Alanud nädal on UK makronäitajate osas äärmiselt hõre: teisipäeval avaldatakse BBA kodulaenude andmed ja kolmapäeval ilmub III kvartali SKT teistkordne näit. Naelsterlingi liikumise avaldab käesoleval nädalal peamiselt mõju seega üldine turu sentiment.

GBPUSD

Alanud nädala olulisemad sündmused:

Risto Sverdlik