Teatavasti jagub biotehnoloogia sektoris üllatusi igal sammul ja investorilt nõuab nimetatud sektori tundmaõppimine ja jälgimine kindlasti suuremat pühendumust ja kannatust kui mõne teise sektori puhul. Seetõttu võiks huvilistele abiks olla suurimate analüüsimajade biotehnoloogia aktsiaid katvate analüütikute arvamus ja nägemus antud teema kohta.
Alljärgnevalt toongi teieni juba tuttava The Wall Street Transcripti vahendusel mitmete biotehnoloogia sektoriga seotud analüütikute mõtted ja soovitused. Kuna intervjuud on läbi viidud mitme erineva analüütikuga, siis olen parema ülevaate huvides jaganud jutu kahte erinevasse artiklisse ning teist osa saab lugeda juba järgmisel teisipäeval.
Esimene analüütik, kellest juttu tuleb on dr. Jason Kantor, kes töötab RBC Capital Market`s tegevjuhi ja biotehnoloogia sektori vanemanalüütikuna juba 2005. aastast. Mitmed majandusajakirjad on nimetanud dr. Kantorit üheks parimaks analüütikuks ning lisaks sellele on tal ka doktorikraad rakutehnoloogias.
Dr. Kantori arvates on biotehnoloogia sektor juba küpsusfaasi saavutav, kuid kindlasti ei tähenda see seda, et seal ei oleks enam kasvuruumi järel. Pigem on paljud ettevõtted tõestanud, et nende ärimudel töötab ning nad on võimelised oma uued ravimid iseseisvalt turule tooma, aga samas otsivad paljud suuremad ravimifirmad enda jaoks ülevõtukandidaate, et seeläbi arenguhaaret veelgi suurendada. Dr. Kantori sõnul on biotehnoloogia sektor endiselt innovatiivsete toodete kasvulava.
Samas rõhutab dr. Kantor, et üheks suurimaks küsimärgiks on tervishoiu sektoris praegu ravimite hinnatase, sest siiani on ravimifirmad saanud haruldasemate haiguste ravimite eest küsida üsna kõrget hinda, aga näiteks Euroopas on just valitsus paljude ravimite ostja ja mitmete uute tervishoiu reformide taustal on surve ravimihindadele ja seeläbi ka sektorile üsna suur.
Pikemat perspektiivi silmas pidades, nimetab dr. Kantor enda lemmikuteks biotehnoloogia sektoriks Celgene (CELG-i) ja Seattle Genetics (SGEN)-i. CELG meeldib analüütikule eelkõige selle hulgimüeloomi ehk luuüdikasvaja ravimi Revlimid`i pärast. See on äärmiselt efektiivne ja on pikema kasutamise vältel andnud väga häid tulemusi. Teisisõnu on just ravimi pikaajalise kasutamise vajalikkus see, mis kasvatab firma käivet nii USA-s kui ka Euroopas ning dr. Kantori sõnul on sellel ravimil ka mitmeid teisi võimalikke kasutusalasid. SGEN on aga analüütiku arvates üks neist väikesest biotehnoloogia firmadest, millel on potentsiaali kasvada $1 miljardi ettevõttest aja jooksul isegi $5 miljardi ettevõtteks. Analüütiku arvates on SGEN-l olemas kogu vajalik tehnoloogia, et arendada nö järgmise põlvkonna ravimeid ning hetkel on neil üks ravim, mis on andnud väga häid tulemusi Hodgkini lümfoomi ja haruldase vormi T-raku lümfoomi ravimisel ning firma kavatseb oma uue toote turule tuua järgmisel aastal.
Kui dr. Kantor peaks valima ühe firma, mis tema arvates pikemas perspektiivis on nii öelda peavõit, siis tema teeks oma panused Pharmacyclics (PCYC)-i peale. Firmal on arenduses esmaklassiline lümfoomi ravim, küll väga varases faasis, aga dr. Kantori sõnul on seda tähelepanuväärsem efektiivsuse tase, mis juba saavutatud on. Tema arvates on tulevikus tegemist väga kasumliku ravimiga ning firmal on suur potentsiaal nii iseseisva ettevõttena kui ka võimaliku ülevõtukandidaadina.
Dr. Kantori sõnul on Wall Street`l taolistele väikestele biotehnoloogia firmadele suur mõju. Turuosalised peaksid aru saama ühest biotehnoloogia sektoriga kaasas käivast eripärast: nimelt on see üks väheseid sektoreid, kus ühe toote turule toomine on nii ajamahukas ning nõuab väga suures ulatuses investeeringuid. Kõige selle juures on teadmata, kas arendatav ravim saab olema piisavalt efektiivne ja ohutu ning lõpuks ka ravimiametilt heakskiidu saab. Siiani ongi ärimudel töötanud nii, et väikesed biofirmad on vajaliku kapitali saanud investoritelt läbi aktsiatemüügi, kuid viimasel ajal ei ole investorid enam väga varmad varases arengufaasis olevatesse firmadesse raha panema samal ajal andes endale aru, et nad võivad teha seda hiljem. Selliseid algstaadiumis firmasid on palju ning dr. Kantori sõnul saab ta ka taoliste firmade frustratsioonist aru, kuid ka investor peab tegema oma valiku.
Teine biotehnoloogia sektorit kattev analüütik, kelle mõtetega The Wall Street Transcripti vahendusel tutvuda saab, on Deutsche Bankis töötav Robyn Karnauskas. Naine, kes on eelnevalt töötanud ka Morgan Stanley`s, omab doktorikraadi vähibiloogias.
Karnauskas ütleb, et tänapäeval on biotehnoloogia firmadel märksa raskem tuua turule sellist ravimit, millest saab müügihitt ja seda eelkõige karmimate regulatsioonide tõttu. Teiseks pelgavad investorid aina rohkem panustada tulevastele rahavoogudele ja ettevaatlikkusele sunnib ka tervishoiu reform koos survega ravimihindadele.
Paljude väikeste ja keskmiste ravimifirmade ootus on, et neid ostetakse üle, aga samas on Karnauskase sõnul ka see trend muutunud konservatiivemaks. Suurematele ravimifirmadele ei piisa enam sellest, et firmal on välja arendatud toimiv ravim. Heaks näiteks on siinkohal Dendreon (DNDN) ja AMAG Pharmaceuticals ( AMAG) – neil on välja arendatud suurepärane ravim, mis on saanud ka heakskiidu, kuid keegi ei taha neid üle võtta. Karnauskase arvates on suuremad firmad nõus maksma rohkem väiksema riski eest ja seetõttu kaovad mitmed väikesed firmad lihtsalt pildilt. Karnauskase sõnul mängib kindlasti siin oma rolli ka asjaolu, et mitmete konsultantide sõnul on USA ravimiamet viimaste aastate jooksul oma otsuste tegemisel muutunud märksa kriitilisemaks ja karmimaks.
Biotehnoloogia sektorist aktsiate valimise teeb hetkel keeruliseks tõik, et mitmete aktsiate puhul on investorid juba 4-5 aasta pärast saadava kasumi aktsiahinda sisse arvestanud ehk teisisõnu pole aktsial investeerimise seisukohast enam kasvuruumi. Seetõttu tuleb leida aktsiaid, millede puhul investorid ühel või teisel põhjusel pelgavad neid omada. Karnauskase sõnul on heaks näiteks jällegi Dendreon (DNDN), mille puhul investorid pelgavad USA ravikindlustuse otsust. Karnauskase sõnul on ta olukorda piisavalt palju analüüsinud ning võib kindlalt väita, et see pole reaalne oht ning tema arvates on DNDN hea investeering.
Teine sarnane firma on Amylin (AMLN), mille puhul näiteks kardetakse, et nende ravim ei jõuagi kunagi turule. Just taolisi aktsiaid Karnauskas otsib, et uurida neid piisava põhjalikkusega leidmaks eelist ning seejärel neid investoritele soovitada. Suurematest firmadest eelistab analüütik Gilead (GILD)-i , mis tema sõnul on alahinnatud ja seetõttu on tal GILD-ile ostusoovitus ja teistele sama suurusjärgu firmadele „hoia“ reiting.
Karnauskas nimetab üheks oma lemmikuks ka BioMarin (BMRN), mis on oma olemuselt sarnane Genzyme (GENZ)-le. Nii nagu GENZ müüb ka BMRN väga kalleid ravimeid, mis on mõeldud haruldaste haiguste ravimiseks. Analüütikule meeldib ettevõte seetõttu, et neil on arenduses kaks uut ravimit, mida investorid veel täiel määral ei hinda. Tema sõnul peaks järgmise 12-18 kuu jooksul turg saama nende ravimite väärtusest teadlikumaks ja kuna neil puudub ka tõsine konkurents, siis sellest tulenevalt peaks Karnauskase arvates aktsia ka kõrgemale liikuma.
Karnauskas ütleb,et tema sektoris on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud ka küsimus, kas biotehnoloogia firmad muutuvad farmaatsiafirmadeks? Tema arvates on mitmed suured biotehnoloogia firmad just taolist muutust läbi tegemas, sest näiteks Amgen (AMGN) kaalub dividende maksma hakata ja Gilead (GILD)-l pole enam biolooge. Samas usub ta, et Biogen ( BIIB) suudab siiski jääda oma põhitegevuse juurde eriti nüüd, kus uus CEO teeb kõik selleks, et ettevõte säilitaks oma biotehnoloogia firma staatuse.
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
