Kas inflatsioon arengumaades pärsib majanduskasvu?

Antud on eriti päevakorras Aasias, kus riigid on hoidnud oma intressimäärasid ebatavaliselt madalatel tasemetel, kuna ollakse mures oma arenenud riikidest kaubanduspartnerite, nagu näiteks USA, tugevuse pärast. Analüütikute sõnul on inflatsioonil lastud kasvada rohkem kui tavaliselt ning selle tulemusena on tekkinud tõsine oht, et antud riikide majandused hakkava üle kuumenema. Selle vältimiseks peavad keskpangad tõstma intressimäärasid, mis pidurdab majanduskasvu. Seega ei pruugi kõrget tulusust otsivate investorite ootused tõusvate varahindade kohta realiseeruda. HSBC Hong Kongi valuutastrateegi Richard Yetsenga sõnul on järgneva kuue kuu jooksul investori suurim mure otsuse tegemisel arvestada inflatsiooni mõjuga. Allpool on toodud ka joonis Aasia riikide valuutamuutuste kohta suhtes USA dollariga, aktsiaindeksi muutus käesoleval aastal ja inflatsioon.

Allikas: Wall Street Journal

Üks peamistest põhjustest, miks investorid ei ole inflatsiooni pärast mures olnud on see, et arenevate turgude majanduste kasvutempod on osutunud prognoositust väiksemaks mitmes tähtsamas riigis, näiteks Indoneesias ja Malaisias. Siiski oodatakse 2011. aastal antud riikide majanduste jõudsat kasvu. Mitme riigi puhul, nende hulgas ka Indias prognoositakse, et saavutatakse maksimaalne tootmisvõimsus. Hiina on juba astunud samme, et ohjata oma monetaarpoliitikat. Hiina tähtsust tänapäeva majanduses näitab see, kui oktoobri keskpaigas aset leidnud intressimäära tõstmine põhjustas globaalse aktsiaturgude langemise ning investorid otsisid kindlust USA dollarist.

Hiina tarbijahinnaindeks kasvas oktoobris võrreldes aastataguse ajaga 4.4%, mis on 25 kuu suurim näitaja. Poliitikud on eelkõige mures tõusvate toiduhindade pärast. Nimelt tõusid toiduhinnad, mis moodustavad ligikaudu kolmandiku tarbijahinnaindeksist, oktoobris 10.1%. Samuti on võimud mures üleliigse likviidsuse pärast. Hiina seadis jüaanilaenudele piirangud, seega tohib käesoleval aastal laenata kokku 7.5 triljonit jüaani ehk ca $1.1 triljonit. Sellega püütakse kontrolli all hoida riske, mis tulenesid suurest stiimulprogrammist finantskriisi ajal. Kuid esimese 10ne kuuga on pangad juba välja laenanud 6.88 triljonit jüaani, mis tähendab, et aasta kahel viimasel kuul peab laenamist vähendama 310 miljardi jüaanini, et eesmärk täidetud saaks.

Hiina intressimäärade tõstmine ja ootused, et sellise poliitikaga jätkatakse ka tulevikus, on Shanghai Composite indeksi tootluse käesoleva aasta jooksul viinud -12%ni. Kuid teised Aasia aktsiaturud on näidanud positiivseid tulususi. Indoneesia aktsiaturg on 2010. aastal tõusnud 44%, Tai aktsiad 35% ning India ja Singapuri peamised aktsiaindeksid on rohkem kui 9% plussis. Seega juhul kui keskpangad otsustavad antud riikides rahapoliitikat koomale tõmmata võib see kaasa tuua aktsiaturgude languse. Analüütikute sõnul on praegused aktsiate valuatsioonid 10-20% pikaajalistest ajaloolistest tasemetest kõrgemal. Samas on intresside tõstmine reaalne oht, sest mitmete riikide intressimäärad püsivad 2008. aasta finantskriisi aegsetel rekordmadalatel tasemetel, hoolimata sellest, et paljudel nendest riikidest läks majanduslanguse ajal paremini kui arenenud riikidel.

Eriti hästi ilmneb intressimäärade tõstmise oht kui vaadata reaalseid intressimäärasid ehk siis intressimäära ja inflatsioonimäära vahet. Kui reaalne intressimäär on negatiivne on see märk väga ekspansiivsest ja võimalik, et ka inflatsioonilisest monetaarpoliitikast. Vaadates ametlikke intressimäärasid, siis Lõuna-Korea reaalne intressimäär on -1.6% ja Singapuris -3.3%. Brasiilias on reaalne intressimäär koguni -5.6%. Roubini Global Economics strateegi sõnul on seega arenevatel Aasia turgudel intressimäärade normaliseerumiseks ruumi küll. Esmalt peaks see tema sõnul avalduma pikaajaliste võlakirjade tulususe kasvus riikides, kus esineb inflatsioonisurve. Monetaarpoliitika piiramise tulemusena järgneb ka teiste aegumistähtaegadega võlakirjade tulususe kasv.

Kuigi IMF ootab, et arenevatel turgudel langeb 2011. aasta inflatsioonimäär praeguse 5.75% pealt 5% peale võib mõne riigi jaoks inflatsioon kujuneda probleemiks. Arenevate riikide majanduse inflatsioonisurvete tekkimisel mängivad võrreldes arenenud riikidega suuremat rolli toidu- ja energiahinnad. See on olnud suureks probleemis Indoneesias, kus inflatsioonimäär on 5.7% ning Indias, kus suvel võis näha kahekohalist inflatsioonimäära, mis oktoobris vähenes 8.6% peale. Brasiilia analüütikud on kohaliku keskpanga andmetel 2010. aasta inflatsiooniootusi kuus nädalat järjest ülespoole korrigeerinud. Suurt survet toiduhindade tõusule avaldab teraviljahindande tõus. United Nations’ Food and Agriculture toiduhindade indeks on kõrgeimal tasemel alates 2008. aasta augustist. Kõrvaloleval joonisel on toodud Wall Street Journali poolt koostatud graafik teraviljahindade tõusu (roheline joon) ja toiduhindade tõusu (sinine joon) kohta.

Lisaks tõusvatele toiduhindadele põhjustab inflatsioonisurvet ka arenevate riikide keskpankade soov hoida valuuta väärtust madalal. Nimelt on keskpankade sekkumine rahaturule, muutmata rahapakkumist, muutunud seoses USA võlakirjade suhteliselt madalamate tulusustega kalliks. See aga tõstab see riski, et keskpangad hakkavad sekkuma rahaturule suurendades rahapakkumist, mis omakorda suurendab inflatsioonisurvet. Samuti võib juhtuda ka, et arenevate turgude keskpangad lükkavad intressimäärade tõstmist edasi, kartuses, et intressimäärasid tõstes suurenevad kapitalivood liigselt.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.