Võlakriis levib - kas USA on järgmine?

Mured osariikide eelarvedefitsiitide pärast kerkisid esile juba aasta keskpaigas ehk vahetult enne osariikide majandusaasta algust. Sellest kirjutas juunis täpsemalt Kristjan Kaar siin. Olukord on aga ainult hullemaks läinud ning inimesed, kes mõned aastad tagasi hoiatasid sub-prime kriisi tekkimise eest, löövad taas häirekella, olles mures osariikide kasvava võlakoorma pärast. Näiteks Illinois osariik maksab hetkel miljardite dollarite ulatuses koolide ja sotsiaalteenuste pakkujate eelmise aasta arveid. Arizona peatas hiljuti maksmise teatud organite siirdamiste eest inimestele, kes osalevad osariigi Medicaid programmis. Samuti vabastavad osariigid vange enneaegselt, kuid seda mitte niivõrd hea käitumise vaid hoopis kulude kokkuhoiu nimel. Ja New Jersey osariigi linn Newark koondas mõni nädal tagasi 13% politseijõududest.

Kuigi järgmisel aastal võib suure tõenäosusega osariikide olukord halveneda kardavad analüütikud palju suuremaid ja pikaajalisemaid riske. Nimelt seisneb mure selles, et kui majandus hakkab taastuma ei pruugi osariikide majandusseis paraneda, kuna kohalike omavalitsuste võlakoorem on lihtsalt liiga suur. Analüütikute arvates ulatub võlg triljonitesse dollaritesse ning suurt osa sellest ei kajastata ametlikult. Felix Rohatyn, kes aitas päästa New York City pankrotist 1970-ndatel, arvab, et probleemile tuleks praegu tõsist tähelepanu juhtida. Tema sõnul ei ole siinkohal tegu väikelinnade probleemiga, vaid jutt käib ka suurtest osariikidest nagu Illionios ja Kalifornia.

Kohalike omavalitsuste pankrot või maksejõuetus on siiamaani olnud väga haruldane nähtus. Mitte ükski osariik ei ole alates Suurest Depressioonist oma kohustusi täitmata jätnud ning ainult mõned linnad on välja kuulutanud pankroti või kaalunud seda teha. Analüütikute sõnul meenutab mõnede osariikide finantsseisund aegu enne sub-prime või Euroopa võlakriisi. Samuti kardetakse, et ühel hetkel ei soovi investorid enam nõrgemate osariikide võlga osta, mis võib esile kutsuda kriisi, levides ka tugevamatesse osariikidesse. Rohatyn hoiatas, et kuigi omavalitsuste pankrott on haruldane, on selle esinemise tõenäosus suurenenud. Mõnes kohas on probleemid nii suured, et arvatavasti peab mingil hetkel föderaalvalitsus sekkuma.

Osariikidel esineb ka probleeme pensioniplaanidega. Bloomberg kirjutas septembris, et vähem kui pooltel osariikidel ulatuvad pensionifondide mahud 80%ni tulevastest kohustustest. Seega on nendes osariikide pensionifondidest puudu 20% või rohkemgi tulevikus vajaminevast rahast. Illinois osariigi pensionifondi maht on kõigest 50.6% tulevastest kohustustest. Mõned ametnikud peavad 80% piiri minimaalseks tasemeks, et tagada kohustuste täitmine tulevikus. Kellogg School of Management viis märtsis läbi uuringu, kus leiti, et tõenäosus, et 15 aasta pärast täidetakse kohustused pensionäride ees on kõigest 5%.

Uurimusest selgub, et üks põhiprobleeme, miks riiklikud pensioniplaanid on alafinantseeritud seisneb tulevase tootluse eeldustes. Wall Street Journal kirjutas septembris, et enamus osariikide pensionifonde eeldab 8-8.5%-list tootlust aastas, mis poleks üldse paha tulemus, kui seda suudetakse saavutada. Kui tootluse eeldusi kahekordistada tähendab see ka finantseerimise vähendamist kaks korda. Viimase 5-10 aasta jooksul on riiklike pensionifondide mediaantootlus jäänud vahemikku 4-4.5%.

Vähesed maksumaksjad riskiksid võtta teist hüpoteeki, et investeerida aktsiaturule, lootes, et investeeringute tulusus on piisavalt suur, et maksta ära laenud ja saada veel ka kasumit. Kuid just niimoodi tegi Illionis, kes ei ole juba aastaid suutnud teha oma pensionifondi nõutud suurusega makseid. 2003. aastal laenas osariik $10 miljardit, et investeerida pensionifondi. Majanduslanguse tõttu oli tootlus aga oodatust halvem, kuid ometigi pidi osariik tagasi maksma võla koos intressidega. Lahendusena müüdi $3.5 miljardi väärtuses pensioni võlakirju ning samuti plaanitakse laenata $3.7 miljardit oma pensionifondi jaoks.

Kuna osariikidel on rahaga kitsas käes, kärbitakse ka toetusi linnadele just siis, kui viimastel neid kõige rohkem vaja on. Osariikide ja linnade eelarvete defitsiidid ongi kõige suuremad pärast ametliku majanduslanguse lõppu, kui mustadeks päevadeks kõrvale pandud raha ja stiimulfondide raha on ära kulutatud. Seega ei näe analüütikud järgmisel aastal olukorra paranemist. Eelmisel aastal suurenes National Governors Association andmetel föderaalvalitsuse osa umbkaudu kolmandikuni osariikide eelarvetest, 2008. aastal oli see veerandi juures. See raha peaks otsa saama järgmiseks suveks. Maksulaekumiste suurenemist aga ei ole nõrga majanduskasvu ja kõrge tööpuuduse tõttu oodata enne ühte kuni kahte aastat.

Seega võib oodata valitsuse sekkumist, kuna juba praegu võtavad mõned osariigid laenu, et jätkata oma igapäevategevust, suurendades niimoodi oma võlakoormust. Arizona pöördus rahaprobleemide parandamiseks kinnisvara müügi poole. Nimelt müüdi maja, kus asub ka kuberneri büroo $735 miljoni eest. Kuid maja liisimine 20 aastaks maksab maksumaksjatele lisaks $400 miljonit intresside näol. Samuti lükkavad mitmed osariigid edasi makseid eelpoolmainitud pensionifondidesse. Just need nii-öelda peidetud ja kasvavad võlad teevad analüütikuid närviliseks. Osariikidel on hetkel väljastatud $2.8 triljoni ulatuses võlakirju, kuid arvutuste kohaselt ületab selle näitaja ametlikult kajastamata jäänud võlg, mis peaks küündima $3.5 triljonini.

Siiamaani on investorite nõudlus osariikide võlakirjade järele küll püsinud, sest linnad ja osariigid pole peaaegu kunagi jätnud oma võlgu tagasi maksmata. Kuid viimastel nädalatel on nõudlus võlakirjade järele järsult vähenenud. Eelmisel kuul teatasid fondid, kes investeerivad munitsipaalvõlakirjadesse suurest müügist, isegi suuremast ühenädalasest müügist kui 2008. aastal, kui finantsturud kokku kukkusid. Seda illustreerib ka alljärgnev joonis. Riskifondid aga otsivad juba võimalusi, kuidas panustada osariikide maksevõimetusele.

Allikas: New York Times

Samas tuleb märkida, et mitte kõik osariigid ei ole nii halvas olukorras kui Illinois või Kalifornia. Krediidireitingu agentuurid kinnitavad, et osariikide ja linnade kohustuste täitmata jätmine võlakirjainvestorite ees on väike, sest tavaliselt seatase see peamiseks prioriteediks. Võlad tasutakse isegi enne, kui makstakse põhiteenuste eest. Standard & Poor’s ütles käesoleval kuul avaldatud raportis, et osariikide kriis seisneb pigem raskete valikute tegemises, mitte maksejõuetuse väljakuulutamises.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.