Uue aasta esimene nädal on eurole alanud korraliku langusega. Põhjuseks endiselt euroala võlakriisi teema, mis on järjest süvenemas ning tundub, et Portugal võib olla Kreeka ja Iirimaa järel järgmine päästmist vajav riik.
USA dollar
USA dollar tegi aasta esimesel nädalal väga võimsa tagasituleku, tõustes Šveitsi frangi vastu 3,5%, euro vastu 3,4% ja Austraalia dollari vastu 2,4%. Kuigi USA dollar on alanud aasta üks peamisi soosikuid, tasub esimese nädala liikumistesse suhtuda kerge reservatsiooniga, kuna turgudel ei ole veel taastunud täiemahuline käive ja saab näha, kas dollari viie kuu parim ühe nädala esitlus jätkub ka eesolevatel nädalatel.
Eelmise nädala USA makronäitajad olid suures osas positiivsed: ISM tootmisindeks tõusis 57 punktini ja ISM teenustesektori indeks tõusis eelmise kuu näidu suhtes koguni 2,1 punkti võrra 57,1 tasemeni. Ootusi ületasid detsembrikuu ehituskulutused ja novembrikuu tehaste tellimuste andmed.
Muudele makroandmetele on endiselt maha jäämas tööturunäitajad, mida iseloomustas reedel avaldatud väljaspool põllumajandussektorit loodud töökohtade arv (NFP), mis tuli oodatud 150 tuhande asemel „kõigest“ 103 tuhat. Turuosaliste ootused NFP osas ajas üles kolmapäevane ADP töötururaport, mille kohaselt lisandus erasektorisse detsembris 297 tuhat uut töökohta, kuigi oodati 100 tuhande lisandumist. Ametlik töötusmäär langes küll 9,8% pealt 9,4% peale, kuid rõõmustamiseks ei ole veel põhjust, kuna tegemist on justnimelt ametliku statistikaga. Majandus peaks lisama 250 tuhat töökohta kuus, et hoida tempot kõigest populatsiooni kasvuga.
Nõrga tööturuolukorra tõi välja ka Föderaalreservi juht Ben Bernanke, kes andis enne NFP avaldamist USA senati ees ütlusi. Bernanke sõnul on muud makronäitajad küll paranemas, kuid tööturul võib progressi pidada parimal juhul mõõdukaks. Bernanke hinnangul võib tööturu normaliseerumiseks kuluda veel 4 kuni 5 aastat. Teisipäeval avaldatud keskpanga viimase kohtumise protokollidest selgus, et Fed kavatseb jätkata majanduse stimuleerimise programmiga vastavalt esialgsele plaanile, vaatamata makronäitajate paranemisele.
Alanud nädalal ilmuvad samuti mitmed olulised makronäitajad. Kolmapäeval avaldatakse igakuine eelarveraport ja Fedi „beež raamat“; neljapäeval ilmuvad tootjahinnaindeksid ja novembrikuu kaubandusbilanss, mille puudujääk kasvab ootuste kohaselt $2,3 miljardi võrra $41 miljardi peale. Neljapäeval avaldatakse ka töötuabiraja taotlejate andmed. Reede on mitme kaaluka näitaja avaldamise päev: detsembrikuu jaemüük ja tarbijahinnaindeksid, tööstustoodangu andmed ja Michigani ülikooli usaldusindeks. Ja tähelepanu tasub pöörata terve nädala jooksul ka mitme Fedi liikme poolt peetavale kõnele.
Euro
Euro kukkus jaanuari esimesel nädalal dollari vastu üle 3% ja läbis ühtlasi ka detsembri alguses tehtud kahe ja poole kuu põhja $1,2968 taseme juures. Sellega tehti eurole negatiivne algus terveks jaanuariks ja potentsiaalselt ka ülejäänud aastaks, sest üldjuhul annab esimene nädal suuna terveks kuuks ja esimene kuu annab suuna ülejäänud aastaks.
Fundamentaalselt on põhjust euro languseks küllaga. Perifeeria riikide võlakirjade tulusused on ronimas kõrgemale. Portugal pidi eelmise nädalal maksma kuue kuuliste võlakirjade eest ligi kaks korda rohkem kui eelmise aasta septembris, samal ajal kui Portugali ja Saksamaa võlakirjade tulususte vahed laienesid kõikide aegade rekordini.
Järjest enam on tundumas, et küsimus on mitte „kas“, vaid pigem „millal“ vajab Portugal Kreeka ja Iirimaa kõrval finantsilist päästmist. Hiljuti teatas Šveitsi keskpank, et nad ei aktsepteeri enam Iirimaa ja Portugali võlakirju laenude tagatisena. Kui juba keskpangad väldivad riigi võlga, miks siis erainvestorid peaksid teisiti käituma? Ja see iseloomustab väga teravalt nii Portugali kui kogu eurotsooni võlakriisi olemust ja eurole on sellises olukorras raske märkimisväärset taastumist ette näha.
Alanud nädalal ei avaldata olulisi makronäitajaid enne kolmapäeva. kui ilmub eurotsooni novembrikuu tööstustoodang. Kõige olulisem sündmus saab olema neljapäevane Euroopa keskpanga intressimäära otsus, kuigi turuosalised ei oota keskpangalt praeguse kursi muutmist. Reedel avaldatakse Saksamaa ja eurotsooni tarbijahinnaindeksid ja eurotsooni kaubandusbilanss.
Naelsterling
Sarnaselt Euroopa keskpangale teeb sel nädalal teatavaks oma monetaarpoliitilised plaanid ka Inglismaa keskpank, kuid kõikide eelduste kohaselt jätavad ka nemad oma intressimäära muutmata 0,5% peale ja stiimulprogrammi mahu £200 miljardi peale. Inflatsioon on samal ajal püsinud kõrgemal keskpanga sihtmärktasemest juba alates eelmise aasta algusest, millest tulenevalt tundub keskpanga tegevuse laiendamine olevat samuti ebatõenäoline, kui valitsuse kärpeplaanid hakkavad tundma andma. Keskpank jätkab ilmselt praeguse monetaarpoliitilise kursiga vähemalt veebruarini, kui ilmub järgmine kvartaalne inflatsiooniraport.
Alanud nädalal ilmub Suurbritanniast mitmeid olulisi makronäitajaid. Esmaspäeva hommikul ilmusid Halifax majahinnad, mis tulid allapoole ootusi. Teisipäeval ilmub BRC jaemüügi raport ja RICS majahindade näitajad. Kolmapäeval avaldatakse novembrikuu kaubandusbilanss. Neljapäeval ilmub NIESR’i detsembrikuu SKT hinnang, tööstustoodang, töötleva tööstuse toodang, Inglismaa keskpanga intressimäära ja stiimulprogrammi mahu otsus. Nädala lõpetavad reedel ilmuvad tootjahinnaindeksid.
Alanud nädala olulisemad sündmused:
Risto Sverdlik
Tweet
