Kuigi USA dollar on eelnevatel nädalatel olnud müügisurve all, on veel pisut vara meelestada end ümber dollari püsivale langustrendile.
USA dollar
Vaadates USA dollari indeksi viimase kahe nädala graafikut, võiks rahumeeli ütelda, et dollar on selges langustrendis. Dollari indeks kukkus läbi olulise toetustaseme 79,00 punkti juures, jõudes reedeks 78,01 tasemeni, mis on suuresti tingitud euro rallist $1,3645 tasemeni eelmise nädala lõpus. Samas teistes dollari-paarides jäi USD põhjadest suhteliselt kaugele ja sellest tulenevalt ei saa dollari püsivas langustrendis 100% kindel olla, kuigi lühiajaliselt võib dollar veel müügisurvet tunda.
Dollari liikumist mõjutab enim üldine riskisentiment, mille muutumine toob kaasa ka muutusi trendides. Kuigi viimastel nädalatel on pinged Euroopa võlakriisi ümber järele andnud, ei ole Euroopa probleemid veel kuhugi kadunud ja selle ümber toimuv mõjutab oluliselt ka üldist riskijanu.
Alanud nädalal toimub samas kaks olulisemat sündmust, millel tasub silma peal hoida ja mis annavad suunda olulisel määral ka dollarile. Esimene neist on kolmapäevane Föderaalreservi intressimäära otsus, kuigi turgudel eeldatakse, et keskpank jätkab monetaarpoliitiliselt praegusel kursil ehk intressimäärad jäetakse praegusele tasemele vahemikku 0-0,25%. Lisaks jäetakse ilmselt muutmata ka stiimulprogrammi maht ja täitmise kava. Otsusele järgnevad kommentaarid annavad samas aimu, milline meeleolu keskpangas valitseb ja kui reaalne võib alanud aastal intressimäära tõstmine üldse olla.
Kõige olulisem sündmus saab olema reedel avaldatav esmane IV kvartali SKT näit. Viimastel nädalatel-kuudel on USA makropilt näidanud paranemise märke (kuigi kinnisvarasektor on endiselt nõrk) ja reedesest näidust loodetakse leida sellele ka kinnitust. Tugev näit võib kannustada ootusi stiimulprogrammi kiiremale likvideerimisele, kuigi selle stsenaariumi realiseerumist on praeguse kõrge töötustaseme juures raske ette kujutada.
Vähemolulisematest näitajatest avaldatakse veel teisipäeval tarbijausalduse indeks ja majahinnaindeks; neljapäeval ilmuvad Chicago Fedi aktiivsusindeks, kestvuskaupade tellimuste andmed ja olemasolevate kodude müüginäidud; reedel ilmuvad lisaks SKT näidule veel eratarbimise tulemused ja Michigani ülikooli usaldusindeks.
Euro
Euro tegi möödunud nädalal korraliku ralli, jõudes reede õhtul kahe kuu tippu $1,3645 tasemeni. Kokku tõusis Euroopa ühisraha USA dollari vastu 1,9%, millele eelnes üleeelmise nädala 3,9% tõus. Euro võimsa taastumise taga on olnud peamiselt lahtunud pinged Euroopa võlakriisi ümber. Nimelt on eelmistel nädalatel osutunud edukateks võlakirjade oksjonid, millele on omakorda aidanud kaasa Hiina ja Jaapani lubadused osta Euroopa võlga. Siiski saavad eesolevad oksjonid olema olulised usalduse testid.
Eelmisel nädalal toimunud euroala rahandusministrite kohtumine Brüsselis ei toonud küll kaasa ühtegi konkreetset otsust ega plaani, kuidas võlakriisi ohjamisega edaspidi toime tulla. Saksamaa on andnud mõista, et nad on endiselt valmis perifeeriariikidele tuge pakkuma, kuid samas nõutakse, et teised riigid võtaksid ka endale suurema vastutuse. Iseasi on loomulikult see, kuidas kõrge võlatasemega Belgia, Itaalia ja Hispaania saaksid seda endale lubada ja sellest asjaolust tuleneb ka põhjendatud skeptitsism Euroopa „tervenemise“ väljavaadetele.
Euroopa tuumikriigid – eesotsas Saksamaaga – on makropildi osas näitamas korraliku kasvu ja üldist optimistliku sentimenti. ZEW ja IFO indeksid tulid suures osas oodatust paremad ning Saksamaa on endiselt kogu Euroopa kasvu vedamas. Samas tuumikriikide osas pole kunagi probleeme olnudki. Seega saame eesolevatel kuudel näha, kuidas – või pigem kas – probleemsed riigid oma võlgade teenindamisega hakkama saavad.
Alanud nädalal on Euroopa makrokalender vägagi hõre. Esmaspäeval avaldati Saksamaa ja eurotsooni PMI indeksid, mis tulid valdavalt ootustest paremad. Need tulemused ei ole aga suutnud eurole tuge pakkuda ja euro on alustanud nädalat langusega. Teisipäeval avaldatakse veel Saksamaa GfK tarbijausalduse indeks; ja neljapäeval ilmuvad eurotsooni ärikliima ja tarbijausalduse indeksid.
Naelsterling
Keskpank kinnitas terve eelmise aasta, et kõrgendatud inflatsioonisurve on ajutine ja taandub iseenesest, vajaduseta tõsta intressimäärasid. Siiani pole keskpanga ootused tõeks osutunud ja pikemalt monetaarpoliitika normaliseerimise venitamine hakkab kindlasti keskpanga usaldusväärsust vähendama. Lisaks avaldatakse teisipäeval UK IV kvartali esialgsed SKT näidud ja kui need peaksid ületama ootusi, suureneb intressimäärade tõstmise surve veelgi.
Alanud nädalal ilmuvad samuti teisipäeval ka valitsuse detsembrikuu eelarveraport ja avaliku sektori laenumahu muutused; kolmapäeval avaldatakse BBA kodulaenude andmed ja reedel ilmub CBI jaanuari müügiraport.
Alanud nädala olulisemad sündmused:
Risto Sverdlik
Tweet
