2011. aastal kasvab Eesti majandus 4,8%

Ootame Eesti SKP kasvuks 2011. aastal 4,8%, milles ettevõtete investeerimismahtude ja kodumajapidamiste kulutuste kasv mängivad juhtrolli. Märgid majanduskasvust muutuvad käesoleval aastal enam nähtavaks. Käibekasvu saavad tunda ka peamiselt sisenõudlusele suunatud majandusharud, mistõttu 2011. aastat võib nimetada kasvuaastaks. Tänu Eesti peamiste kaubanduspartnerite heale majanduslikule tervisele jääb kasvu oluliseks allikaks eksport, mis tõuseb sellel aastal küll mõnevõrra aeglasemas kasvutempos.



Eesti ettevõtted on viimaste aastatega muutunud oluliselt paindlikumaks ja efektiivsemaks. Tootlikkuse näitajad on kohati saavutanud rekordtasemed, mis on andnud ettevõtetele oma toodete ja teenuste pakkumiseks välisturgudel arvestatavad konkurentsieelised. Põhjamaade majandus on kindlalt kasvamas, samal ajal on riikide rahanduslik olukord heal tasemel, pakkudes Eesti ekspordisektorile järgnevatel aastatel stabiilset kasvupinda.

Investeeringud
Ettevõtete investeerimismahud on majanduslanguse järel kukkunud EL-iga liitumise eelsete tasemeteni. Tootmisseadmete uuendamine ja tootmisvõimsuse laiendamine, eriti ekspordile orienteeritud töötlevas tööstuses,  on kasvu saavutamiseks möödapääsmatu. Ettevõtete rentaablus tõusis 2010. aasta teises pooles kahe aasta kõrgeimale tasemele. Paranenud kasumlikkus annab investeeringute tegemiseks head eeldused, sel põhjusel ootame käesoleval aastal investeeringute mahu kiiret kasvu. Eesti ettevõtete välisturgudele fookusseerimine on viinud ekspordimahud uute tasemeteni, kuid konkurentsivõime tõstmiseks ning toodete väärtusahelas kõrgemale kohale pürgimiseks on järgnevatel aastatel oluline investeerida tehnoloogiasse ja innovatsiooni. Liitumine eurotsooniga tõstab Eesti usaldusväärsust eelkõige välisinvestorite silmis. Usaldusväärsus ja hea asukoht teeb Eestist Soome ja Rootsi ettevõtete jaoks atraktiivse välisinvesteeringute sihtkoha.



Eratarbimine
Kodumajapidamiste tarbimine pöördus kasvule möödunud aasta kolmandas kvartalis, millega murti pikaajaline langustrend. Tänu suhteliselt kõrgele tarbijakindlustundele ja langevale töötuse määrale kasvab eratarbimine selle aasta esimeses pooles mõõdukalt, kiirenedes aasta teises pooles. Majanduse kasvule pöördumine ja euro käibelevõtt omavad tarbijatele pikas perspektiivis positiivset ja kindlustunnet tõstvat mõju. Jaanuaris oli tarbija kindlustunde indikaator positiivne esimest korda pärast 2007. aastat. Tarbimist soodustab meie hinnangul keskmise nominaalpalga 5,5%-ne aastane kasv ning majapidamiste säästumäära vähenemine. Kuigi tarbijad jäävad pigem ettevaatlikuks, siis aina enam kasutatakse vabasid vahendeid seni edasi lükatud ostude tegemiseks.



Tööpuudus
Ootame 2011. aasta keskmiseks tööpuuduseks 13,3%. Tööpuuduse kahanemine võrreldes eelmise aastaga jätkub mõnevõrra madalamas tempos. Hõivatute arv suureneb aasta jooksul enim ehituse ja töötleva tööstuse sektoris. Tööjõuturul on kõrge tööpuuduse taustal tekkimas puudus eriala spetsialistidest ja oskustöölistest.  Kuigi üldine töötuse määr langeb, siis muret tekitab pikaajaliste töötute arv, mis oluliselt ei muutu. Majanduse struktuuri muutuse korral on pikaajaliste töötute osakaal enamasti kõrge ning selle alanemine aastaid aeganõudev protsess. Parim ravi kõrge tööpuuduse vastu stabiilne majanduskasv.


Inflatsioon
Tarbimise peamiseks riskifaktoriks on hindade tõus, mis võib kodumajapidamiste kulutusi vähendada. Väiksesse ja avatud majandusse kanduvad globaalsed toormehindade tõusulained kiiresti üle, mistõttu Eesti on väliskeskkonnast suurel määral sõltuvuses. Tarbijahinnaindeksi kallinemiseks prognoosime 2011. aastal 4% ning seda peamiselt just väliskeskkonna poolt tingitud toidu- ja kütusehindade kasvu tõttu. Baasinflatsioon püsib alanud aastal madalatel tasemetel.