Fundamentaalnäitajate osatähtsus suureneb

Pikka aega on aktsiate, võlakirjade ja toorainete hinnaliikumine olnud seotud makroökonoomiliste ootuste ja hirmudega. Seda tuntakse ka kui risk-on ja risk-off kauplemist. Viimasel ajal on näha üha selgemaid märke, et varaklasside liikumise taga on rohkem fundamentaalsemad põhjused. Näiteks on murdunud USA dollari ja aktsiate vahel olnud trend, mida illustreerib ka alljärgnev joonis. Enamuse aja 2010. aastast liikusid dollar ja aktsiad vastupidistes suundades. Aktsiaturge peeti riskantseteks ning seega aktsiad tõusid juhul, kui investorites valitses kindlustunne (risk-on) ning kui investorite peas valitsesid muremõtted, otsiti kindlust dollarist (risk-off).

Allikas: Wall Street Journal

Ka toorainete hinnaliikumised on ennast lahti murdnud riski mõjust. Nüüd mängivad rolli traditsioonilisemad faktorid nagu näiteks ilm. Maisi, soja ja nisu hinnad tegid käesoleval kuul läbi hüppe, sest põua tõttu Lõuna-Ameerikas ja üleujutuste tõttu Austraalias kardetakse pakkumise vähenemist. Kõik see võib tuua kergendustunnet turuosalistele, kes peavad ebaõiglaseks, et turud ignoreerivad fundamentaalnäitajaid, mis võib pikaajaliste tehingute tegemise ja portfelli diversifitseerimise küllaltki raskeks muuta. Nomura Securities analüütiku Joseph Mezrichi sõnul võivadki fundamentaalnäitajad saada muutuste ajendiks, kui riskifaktor taandub. Kuid nii tema, kui teisedki analüütikud on veendunud, et turgudel on veel pikk maa minna enne, kui ainsaks faktoriks saavad fundamentaalnäitajad. Analüütikute sõnul on tegurid, mis põhjustasid ebatavalisi seoseid finantskriisi ajal endiselt tugevad mõjutajad ning võivad taanduda väga aeglaselt, kui üldse.

Pidevalt kestev ja muutuv varaklasside vastastikune mõju globaalsetel turgudel on midagi sellist, mis eirab lihtsustatud loogikat. Pikaajaliselt kestnud seaduspärasused tekivad ja kaovad kiiresti mitmetel erinevatel põhjustel ja kogu aeg. Näiteks praegune Fedi likviidsuse süstimine majandusse võib olla jõud, mis turgusid veel mitmeid kuid mõjutab. Siiski on mitmed analüütikud arvamusel, et on olemas märgid, (dollari ja aktsiate seose muutus) et varasemad tugevad korrelatsioonid, mis tekkisid majanduskriisi ajal, kaotavad oma tugevust.

S&P 500 aktsiaindeksi ja dollari indeks on viimastel kauplemispäevadel ühes suunas liikunud ca 10%-l juhtudel. See tähendab, et nendevaheline korrelatsioonikordaja on umbkaudu 0.1. Olgu öeldud, et korrelatsioonikordaja väärtus 1 tähendab, et varaklassid liiguvad samas suunas 100%-l juhtudest ning kordaja väärtus -1 tähendab, et varaklassid liiguvad alati vastupidises suunas. Sügisel ligines dollari ja aktsiaturu korrelatsioon sageli -1-le, mis tähendab, et aktsiaturu tõustes dollar langes ja vastupidi. Viimase kuu aja jooksul on aga korrelatsioon nullilähedane, mis tähendab, et aktsiaturu ja dollari vahel on seos praktiliselt puudunud.  Seose tugevus on langenud ka erinevate aktsiaturu sektorite vahel. Nimelt on sektoritevaheline korrelatsioonikordaja langenud eelmise aasta tipust ehk 90% pealt 78% peale, mis märgib kahe aasta madalaimat taset. Seda näitab ka alljärgnev joonis. Aasta esimese kolme nädalaga on parim sektor ehk töötlev tööstus tõusnud 3.3%, telekomid on samal ajal langenud 3.5%. Siiski on ajaloolise korrelatsioonikordajani, mis on 66%, veel tükk maad minna, kuid üksikaktsiatesse investeerijad võivad rõõmu tunda, et kogu turg ei liigu enam täpselt samamoodi.

Allikas: Wall Street Journal

Kuld ja USA aktsiahinnad, mis eelmisel aasta teises poole liikusid ühes suunas, viimasel ajal seda enam ei tee. Nende korrelatsioonikordaja on muutnud negatiivseks. Kulla ja võlakirjade vaheline seos on samuti muutunud. Kui eelmisel aastal liikusid need varaklassid enamjaolt ühes suunas, siis viimasel ajal on seos nõrgemaks jäänud. Üks võimalikke selgitusi kulla ja aktsiahindade seose muutumise kohta on, et turuosaliste arvates on ekspansiivne monetaarpoliitika lõppemas ning edaspidi hakatakse seda piirama. Eriti arusaadav on see arenevatel turgudel, näiteks Hiinas ja Brasiilias, kus valitsused soovivad tõusva inflatsiooni tingimustes oma kiiret majanduskasvu ohjeldada.

Arenevate turgude aktsiad ja USA aktsiad liiguvad endiselt käsikäes nagu ka USA aktsiad ja toorained. Kuid need seosed võivad nõrgeneda juhul, kui USA kasutab veel pikemat aega ekspansiivset monetaarpoliitikat ja arenenud turgudel tegeletakse samal ajal selle piiramisega. Morgan Stanley analüütiku Gregory Petersi sõnul on 2011. aasta üks tähtsamaid aspekte see, et globaalne majanduskasv ei leia aset igas regioonis võrdselt, sest majandustsüklid erinevates regioonides on erinevates faasides. Tema sõnul on arenevad turud tsükli keskmises faasis, samal ajal on arenenud turud alles tsükli algfaasis. Credit Suisse analüütiku Douglas Cliggotti sõnul võib ka jaeinvestorite turule naasmine korrelatsioonikoefitsiente madalamale tuua.

Bloomberg kirjutas juba novembris, et aktsiaturgude seos võlakirjaturuga on vähenema hakanud. Nimelt langes 10-aastase võlakirja ja S&P 500 30-päeva korrelatsioonikordaja rekordilise -0.89 pealt -0.42 peale. Aktsiaturgude ja võlakirjade tugev seos sai alguse 2007. aastal. Aastatel 2002-2007 oli vastav korrelatsioonikordaja kõigest 0.15. Mitmete analüütikute sõnul on korrelatsiooni vähenemine hea märk, sest turg pöörab rohkem tähelepanu ettevõtete tulemustele. $250 miljardit haldav Pioneeri fondijuht John Carey ütles, et ta eelistab selliseid aegu, mil turg ettevõtteid vastavalt nende näitajatele ja käitumisele premeerib või karistab. Eelmisel tulemustehooajal tõusid analüütikute ootusi ületanud ettevõtete aktsiad keskmiselt 0.1% ning need, kes jäid ootustele alla, langesid 3.3%. See on esimest korda kolme aasta jooksul kui ootusi ületanud ettevõtted keskmiselt tõusid ja pettumuse valmistanud langesid. Korrelatsioonide vähenemine on aidanud ka fondidel üksteisest rohkem eristuda. Eelmise aasta teises kvartalis oli USA suurimatesse ettevõtetesse investeerivate fondide tootluse standardhälve 4.1%, mis on madalaim tase alates 2000. aastast. Kolmandas kvartalis oli seoste tugevuse vähenemise tõttu vastav näitaja tõusnud 9.8% peale.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.