Alanud nädalal on olulisim sündmus USA töötururaport, kuid volatiilsust võib tekitada ka Euroopa keskpanga intressimäära otsus, kuigi ootuste kohaselt jätkatakse praegusel kursil.
USA dollar
Protestiaktsioonid ja rahutused Egiptuses eskaleerusid nädalavahetusel ja reedel oli sündmuste mõju tunda ka turgudel. Nii Dow Jones, S&P500 kui ka NASDAQ indeksid võtsid reedel suuna järsult alla, lõpetades päeva vastavalt 1,39%, 1,79% ja 2,48% miinuspoolel. See pakkus omakorda aga tugevust dollarile, mis tegi korraliku ralli nii euro, Austraalia, Kanada ja Uus-Meremaa dollari ning naelsterlingi vastu. Jeeni ja Šveitsi frangi (kui alternatiivsete safe-haven valuutade) vastu dollar pigem langes.
USA dollar oli kuni reedese taastumiseni olnud sisuliselt kolm nädalat langenud. Dollari indeks kukkus 10. jaanuari 81,64 punkti juurest ligi 4,8%, saavutades põhja eelmisel reedel 77,71 tasemel. Kuna dollari indeksist moodustab suurima osa euro, siis on indeksile suunda andnud just EUR/USD liikumine ja teiste valuutade suhtes on dollar käitunud pigem stabiilselt, kaubeldes suhteliselt kitsastes vahemikes nii AUD, GBP, NZD, JPY kui ka CAD vastu. Lisaks eurole on viimasel kolmel nädalal dollar kukkunud arvestavalt ka Šveitsi frangi vastu, kuigi hetkel tundub, et USD/CHF on tegemas kõrgemat põhja ja võib oodata dollari taastumist ka frangi suhtes.
Eelmise nädala sündmustest mõjutasid dollarit enim teisipäevane Fedi intressimäära otsus (mis ise jäi küll vastavalt turuosaliste ootustele muutmata vahemikku 0-0,25%), kuid dollarile mõjus negatiivselt Fedi liikmete üksmeelsus praegusel kursil jätkamise osas. Siiani konservatiivsemat lähenemist pooldanud liikmed ei ole enam monetaarpoliitika hääletajate hulgas.
Teise olulise sündmusena avaldati reedel USA IV kvartali SKT esialgne näit, mis tõusis eelmise kvartali 2,6% pealt 3,2% peale (Y/Y), kuid jäi alla analüütikute oodatud 3,5%le. Antud näit põhines peamiselt 4,4% eratarbimise kasvus Kuigi esmane reaktsioon oli dollarile pisut negatiivne, siis lõpuks sai dollar tulemustest siiski tuge.
Alanud nädalal on kõige suurema tähelepanu all reedel avaldatavad väljaspool põllumajandussektorit loodud töökohtade näidud, millega kaasnevad ka erasektoris loodud töökohtade andmed ja jaanuarikuu töötusmäära numbrid. Kuid olulisi näitajaid tuleb ka teistel päevadel: esmaspäeval ilmuvad erakulutuste ja -sissetulekute andmed; teisipäeval avaldatakse ISM tootmissektori indeks ja neljapäeval ISM teenustesektori indeks.
NYBOT US Dollar Index
Euro
Nagu juba eelnevalt öeldud on euro tugevnenud viimased kolm nädalat suhteliselt stabiilselt, kuid reedel sattus euro tänu Egiptuse rahutustest tulenevale riskisoovi kadumisele tugeva surve alla. Tehniliselt vaadatuna on reedene tipp $1,3757 oluline vastupanutase ja ühtlasi novembri tipu $1,4285 ja jaanuari põhja $1,2885 61,8% Fibonacci tase, millel euro ralli rauges.
Eelmise nädala üheks olulisemaks euro tõusule kaasaaitavaks teguriks oli Euroopa keskpanga (ECB) liikme Lorenzo Bini Smaghi kõne, milles ta tõi välja kaks põhjust, miks ECB võib hakata normaliseerima oma monetaarpoliitikat (ehk teisisõnu tõstma intressimäärasid). Smaghi sõnul eeldatakse ECBs, et kriis on mõjutanud tootlikkuse potentsiaali nii üldise toodangutaseme kui kasvu osas. Majanduse kogutoodangu osas on vahe seega kontrolli all. Sellega seoses tõi Smaghi välja, et minevikus on kogutoodangu vahet tihti ülehinnatud ja inflatsiooniriski alahinnatud, millest tulenevalt on monetaarpoliitika olnud lõdva liiga kaua.
Lisaks sellele on Smaghi arvates toorainete, energia ja toiduainete hinnad püsivas tõusujoones, mis on tingitud arenevate turgude tugevast kasvust ja tõusvast osatähtsusest globaalmajanduses. Samal ajal on lõppemas tööstustoodete hindade alanemine (mis oli tingitud tootmise viimisest madalate kuludega arenevatesse riikidesse), kuna nende riikide valuutad on kallinemas. Arenenud riikides saab imporditavatel kaupadel olema inflatsioonisurve osas seega suurem roll. Sellest tulenevalt peavad arenenud riikide keskpangad vähendama kodumaist inflatsioonisurvet, kui soovitakse hoida üldist inflatsioonitaseme eesmärki.
Alanud nädalal ongi üheks olulisemaks sündmuseks neljapäevane Euroopa keskpanga intressimäära otsus, mis jäetakse analüütikute ootuste kohaselt vähemalt praegu veel muutmata rekordmadala 1% peale. Käesoleval aastal oodatakse samas, et intressimäärasid tõstetakse 79 baaspunkti võrra.
Esmaspäeval juba avaldati Saksamaa jaemüügi tulemused, mis kahanesid detsembris 1,3%, kuigi oodati 1,1% kasvu (Y/Y) ja eurotsooni tarbijahinnaindeks, mis tõusis aastases lõikes 2,4% peale. Teisipäeval on oluliseks makronäitajaks Saksamaa ja eurotsooni PMI tootmisindeksid ja jaanuarikuu töötusmäärad. Neljapäeval avaldatakse Saksamaa ja eurotsooni PMI teenustesektori indeksid ja eurotsooni jaemüügi tulemused.
EURUSD
Naelsterling
Naelsterling sai teisipäeval tugeva löögi, kui Suurbritannia IV kvartali SKT tulemused valmistasid tugeva pettumuse, oodatud poole protsendise kasvu asemel tõmbus majandus hoopis poole protsendi võrra kokku (Y/Y). Küll aga sai naelsterling tuge juba kolmapäeval, kui avaldati Inglismaa keskpanga viimase kohtumise protokollid, millest selgus, et Andrew Sentance ei ole enam ainus keskpanga hääleõiguslik liige, kes pooldab monetaarpoliitika normaliseerimist. Nimelt liitus temaga Martin Weale. Kuus liiget pooldas senisel kursil jätkamist ning endiselt pooldab stiimulprogrammi laiendamist Adam Posen.
Uuel nädalal ei ole Suurbritanniast väga palju makronäitajaid tulemas. Peamiselt langevad olulisemate näitajate avaldamine teisipäevale, mil avaldatakse GfK tarbijausalduse indeks, UK majahindade muutused, tarbijakrediidi muutus, kinnisvara tagatisel võetud laenud ja PMI tootmisindeks. Neljapäeval avaldatakse ka PMI teenustesektori indeks.
GBPUSD
Alanud nädala olulisemad sündmused:
Risto Sverdlik
Tweet
