Kas tarbimise kasv on jätkusuutlik?

Neljanda kvartali sisemajanduse koguprodukti kasv jäi siiski alla analüütikute ootuste, kes ootasid aastapõhiseks kasvuks 3.5%. Sellest hoolimata küündis SKP püsivhindades kriisieelsest tasemest kõrgemale. Nimelt tõusis reaalne, sesoonselt korrigeeritud SKP viimases kvartalis $13.38 triljonini, mis ületab 2007. aasta Q4 SKPd 0.14%-ga. 2009. aasta suvel langes SKP 4.14% allapoole kriisieelset taset ehk $12.81 triljonile. Seega võttis kaotuse tagasitegemine aega 12 kvartalit ning per capita baasil ei ole sisemajanduse koguprodukt endiselt kriisieelsel tasemel. Selline pikk taastumine on üsna ebatavaline, näiteks 1970-ndate sügavast majanduskriisist taastumine võttis aega 8 kvartalit. Analüütikutele andis SKP kasvunumber kinnitust, et majandus on taastumas ning tulevatel kuudel võib see hakata kõrget tööpuudust leevendama.

SKP komponentidest andis suurima panuse kasvu tarbijate kulutused. Seega kui varasemalt sõltus majanduskasv suuresti ettevõtete investeeringutest ja nende varude kasvust, siis nüüd on kasvumootoriks saanud tarbija. Tarbijate kulutused, mis moodustavad ca 70% sisemajanduse koguproduktist, suurenesid 4.4%, kolmandas kvartalis tõusis vastav näitaja 2.4%. Tegu on suurima kasvuga alates 2006. aastast, mil laenu saada oli lihtne, 4.5% juures olnud tööpuudus põhjustas orgaanilist palgakasvu ning tõus aktsia- ja kinnisvaraturul kasvatas inimeste jõukust. Tegelik müük ehk üks nõudlust paremini iseloomustav näitaja, mis saadakse ettevõtete varude lahutamisel SKPst, tegi läbi suurima tõusu alates 1984. aastast, kasvades neljandas kvartalis 7.1%. Seetõttu võib 2011. aasta tulla majandusele hea, sest kasvav nõudlus võib ajendada ettevõtteid rohkem tootma ja uusi töölisi palkama.

Allikas: Wall Street Journal

Muidugi on endiselt üleval ka murepilvi. Mõned analüütikud kardavad, et tarbimine sellisel tasemel ei ole jätkusuutlik. Näiteks David Rosenberg toob välja, et sellist tarbimise taset ei tohiks automaatselt järgmistesse perioodidesse üle kanda. Tema sõnul on tarbimise kasvu taga QE2, mis tekitas märkimisväärse jõukusefekti, mis tõi säästmise määra neljandas kvartalis 5.4% peale, olles eelnevalt olnud 5.9% juures. Samuti peaks investorid jälgima, et tarbimine kasvas enam kui kaks korda rohkem kui inimeste vabalt kasutatav sissetulek (disposable income), mis näitas 1.8% suurust tõusu. Arvestamata QE2-e mõju oleks Rosenbergi sõnul reaalse SKP kasv olnud 2.8%, mis ei ole just kõige muljetavaldavam kasv kuuendal kvartalil pärast majanduslanguse lõppu, mil tavaliselt peaks SKP näitama 6%-list kasvutempot.

Rosenbergi sõnul olid tarbijad neljandas kvartalis ostutujus ning ostsid tsüklisi kaupu nagu näiteks autod, mille müük võrreldes eelmise kvartaliga kasvas annualiseeritud baasil 45%, mööblit ja kodumasinaid (kasv 11.4%), rõivaid (kasv 14.2%) ja vabaaja kaupu (kasv 15.8%). Ning kui tarbimise kasvu taga oli Fed, siis võib arvata, et selline tarbimise tase kuigi jätkusuutlik pole. Samuti pole ajalooliselt vaadatuna tarbimine nii vara majandustsükli faasis sedavõrd kiiresti ja jätkusuutlikult kasvanud. Rosenbergi sõnul saavad valitsusel mingil hetkel vahendid tarbimise ülalpidamiseks otsa ning seejärel on oodata, et tarbimine liigub mööda enda loomulikku rada edasi. Samuti toob mees välja, et kuigi 70% majandusest näitas suurepärast tulemust, siis ülejäänud 30%-i kasv jäi kõigest 0.2% juurde. Seega kui tarbimine näitas suurimat kasvu alates 2006. aasta esimesest kvartalist, siis ülejäänud majandus näitas nõrgimat kasvu alates 2009. aasta esimesest kvartalist, mil majanduslangus oli saavutamas põhja. Pragmatic Capitalist on välja toonud graafiku vabalt kasutatavate sissetulekute ja tarbijate kulutuste kohta, mis on omavahel väga tugevas seoses ning seega oodatakse tarbimiskulutuste kasvutempo vähenemist, mis vastaks vabalt kasutatava sissetuleku kasvule.

Üks põhjustest, miks majanduse taastumine on olnud nõrgavõitu peitub investeeringutes elamuehitusse. Nimelt andsid investeeringud elamuehitusse küll väikese panuse SKP kasvu, kuid viimase nelja kvartali keskmine panus muutus taas negatiivseks. Eelmisel kvartalil oli see positiivne eelkõige 2010. aasta maksusoodustuse tõttu. Investeeringud elamuehitusse kujutavad endast juhtivat indikaatorit ehk selle panus SKP tõusu suureneb enne majandustõusu algust. Tavaliselt annavad investeeringud elamuehitusse suure panuse SKP kasvu ja tööhõivesse taastumise varases faasis, kuid mitte seekord ja see on üks peamisi põhjuseid, miks majandus pole loodetud kasvutempot saavutanud. Ning põhjuseks, miks investeeringud elamuehitusse on käitunud järgneva indikaatorina (lagging indicator) on erakordselt suur varu. Allpool toodud graafikul on kujutatud elamuehituste investeeringute (punane joon), ettevõtete ja valitsuse kinnisvarainvesteeringute (sinine joon) ja seadmete ning tarkvara investeeringute viimase nelja kvartali keskmist panust SKPsse. Tavaliselt on elamuehituste puhul tegu juhtiva indikaatorina, seadmete ja tarkvara investeeringute panus tõuseb samaaegselt SKPga ning ettevõtete ja valitsuse kinnisvarainvesteeringud on järgnev indikaator.

Allikas: Calculated Risk

Lõpetuseks ka üks ülevaatlik graafik viimase 30 aasta USA sisemajanduse koguprodukti kasvust. Punktiirjoon tähistab antud perioodi mediaankasvu, milleks on 3.05%.

Allikas: Calculated Risk

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.