Goldman Sachsi varahaldurid on finantskriisi põhjadest olnud siiani optimistlikud, õigustades tuntud ütlust: „Osta siis kui veri on tänavatel!“. Kas tänaseks on olukord tänavatel asendunud puhuvate pasunatega? Goldman Sachsi vahahaldusmeeskonna investeeringute juht Sharmin Mossavar-Rahmani USA aktsiatest veel ei loobuks.
Järgnevalt vaatame lähemalt, mis on Goldman Sachsi varahaldusmeeskonna jätkuva optimismi taga:
Hinnatase
Täna on tasuta lõunaid börsidelt küll raskem leida võrreldes 2009. aasta märtsiga, kuid kindlasti ei saa öelda, et hinnatase aktsiaturgudel on liiga kallis. Pigem vastupidi. USA aktsiad kauplevad hetkel keskmiste ajalooliste P/E ja P/B suhtarvude juures, kuid reeglina tõusevad mitmed suhtarvud ajaloolistest keskmistest kõrgemale just praeguses keskkonnas, kus intressimäärad püsivad väga madala.
Fundamentaalnäitajad
Hinnatase aktsiaturgudel sõltub alati ettevõtete poolt teenitavast kasumist. 2009. aasta kolmandast kvartalist alates on S&P 500 indeksisse kuuluvate ettevõtete kasumid kahekordistunud. Veelgi märkimisväärne on tõsiasi, et USA avalike ja eraettevõtete kasumid kokku on saavutanud viimastel kvartalitel kõigi aegade uued tipud. Loomulikult tekib siinkohal küsimus, kui jätkusuutlik kasumite taastumine on?
Eelnevalt graafikult on hästi näha, et aktsiaturgude jaoks on oluline eelkõige kasumi suurus, mitte niivõrd kasv. Seega isegi kui kasumikasv saavutas eelmisel aastal tipu, läheb reeglina mööda paar aastat, enne kui kasumid taas langema hakkavad. Hea näide on kriisile eelnev buum, kus USA börsiettevõtete kasumikasv saavutas tipu 2004. aasta juulis, kuid aktsiaturud tegid tipu alles kolme aasta pärast.
Praeguses olukorras, kus globaalne majanduskasv alles kogub kiirust, on eriti raske näha, mis põhjustaks 2011. aastal USA ettevõtete kasumi vähenemise. Üheks põhjuseks võib olla marginaalide kokkutõmbumine.
Täna tegutsevad S&P500 ettevõtted vägagi kasumlikult – 3Q10 teeniti igast uuest müügitulude dollarist 25 senti puhaskasumit. Üha suurenev vaba raha hulk jätab ettevõtetele piisavalt vahendeid uuteks investeeringuteks ja tööjõu palkamiseks, äri kasumilikkust ohtu seadmata.
Otsides taas vastust ajaloost peab tõdema, et varem on kasumimarginaalid USAs vähenenud pigem madala töötusemäära korral, kus töötaja leidmiseks tuleb maksta üha kõrgemat palka. Hetkel on USA töötusemäär aga 9%, mistõttu ei tohiks marginaalid veel suure surve alla sattuda.
Tehniline pilt
S&P 500 indeksi hiljutist liikumist iseloomustab väga tugev tõusutrend. 50-päeva libisev keskmine on kõrgemal 200-päeva libisevast keskmisest, olles mõlemad tõusutrendis. Tõusutrendi peaks 2011. aastal toetama kaks ajalooliselt kinnitust leidnud tehnilist trendi. Esiteks hakkab USA tasapisi lähenema uutele presidendivalimistele. Alates 1900. on majanduskasvuga keskkonnas aktsiaturud tõusnud 95%-l juhtudest aasta enne presidendivalimisi. Kusjuures keskmine tõus on olnud märkimisväärne 21%-i.
Teiseks räägitakse tihti, et aktsiaturgudel on parim tootlus vahemikul novembrist aprillini. Hoolikalt tasub aga jälgida traditsiooniliselt volatiilset septembri- ja oktoobrikuud. Kui seal korrektsiooni ei esine (nagu ei juhtunud ka eelmisel aastal), siis võib ka vahemikul novembrist aprillini oodata 80%-il juhtudest korralikku rallit, kusjuures ilma suuremate langusteta.
Sentiment
Alates 2009. aasta märtsi põhjadest S&P 500 indeksi peaaegu kahekordistumise järel tundub raske vastu vaielda, et investorite sentiment on muutunud väga positiivseks. Raske, kuid mitte võimatu. Kui vaadata näiteks fondide rahavooge, siis alates märtsi põhjadest on USA aktsiaturgudele investeerivatest fondidest ca 100 miljardit dollarit välja voolanud. Samal ajal püsib võlakirjade investeeringute osakaal ameeriklaste portfellis jätkuvalt rekordilise taseme lähedal.
Varasematel kordadel on rahavood aktsiaturgudele taastunud kolme katalüsaatori abil: taastunud on kindlustunne majanduskasvu tuhtes, võlakirjade tootlus muutub kõrgemate intressimäärade tõttu negatiivseks ja paradoksaalsel kombel meelitavad ka kõrgemad aktsia hinnad investoreid rohkem aktsiaid soetama. Alates eelmise aasta lõpust võib näha märke kõigi kolme katalüsaatori olemasolust, mistõttu võib jaeinvestorite laialdasem tagasitulek börsidele pakkuda aktsia hindadele 2011. aastal täiendavat tuge.
Kokkuvõtvalt näeb Goldman Sachsi varahaldusmeeskond S&P 500 indeksit liikumas sellel aastal 1300 kuni 1375 punkti vahemikus (tänaseks on S&P 500 indeks jõudnud juba vahemiku keskmise taseme lähedale).
Sektorite lõikes soovitatakse soetada suurte USA pankade aktsiaid, millele peaks tuge pakkuma atraktiivne hinnatase, odav laenuraha hind ja dividendi koos aktsiate tagasiostuprogrammidega. Teiseks soovitatakse investeerida ravimiettevõtetesse, kus hinnatase on samuti mõistlik ja dividenditootlused kõrged.
Pikaajaliselt tasuks pärast 2011. aastat oodata aktsiaturgudel ca 7%-st tootlust aastas (kui kasumid ja suhtarvud normaliseeruvad järgneva kolme kuni viie aasta jooksul). Kuigi tegu on ajaloolisest keskmisest madalma USA aktsiaturgude tootlusega, pakuvad Goldman Sachsi hinnangul aktsiad lähiaastatel võlakirjadest ja raha hoiustamisest jätkuvalt paremat tootlust.
Mikk Taras
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
