Pärast eelmise aasta kesist saagikoristust Venemaal, hiljutisi üleujutusi Austraalias ja põuda Ladina-Ameerikas räägitakse üha rohkem kallinevatest toiduhindadest. Suuremat kriisi, kus toiduhinnad hakkavad sarnanema luksuskaupadele, karta siiski ei tasu.
Eelmise aasta lõpus tõusis ÜRO Toidu ja Põllumajanduse Organisatsiooni poolt mõõdetav toiduhinnaindeks uuele rekordtasemele, ületades ka 2008. aasta tipu. Viimase poole aastaga on maailmaturul teravilja, toiduõli ja suhkru hinnad rohkem kui poole võrra tõusnud. Hiljuti hoiatas ka Maailma Panga juht Robert Zoellick, et hinnatõusust on taas saamas oht riikide majanduskasvule ja stabiilsusele.
Allikas: FAO
Rekordiliste toiduhindade taga on suuresti ilmastiku mõjud. Möödunud suvel hävitasid põud ja metsatulekahjud suure osa nisusaagist Venemaal (maailmaturul võimendas pakkumise vähenemist Venemaa otsus keelata nisu eksport). Hiljuti ujutas üle rekordiline vihmasadu suure osa teraviljasaagist Austraalias. Samas kannatab sademete vähesuse all Ladina-Ameerika ja Lääne-USA. Mõned nädalad tagasi hoiatas ÜRO Toidu ja Põllumajanduse Organisatsioon, et põud võib ka Hiinas hävitada juunis korjatava saagi. Antud ilmamuutustes saab suuresti süüdistada La Nina perioodi, kui Vaikse ookeani vee pinnatemperatuur muutub keskmisest külmemaks, põhjustades tugevat vihmasadu Austraalias ja tavapärasest kuivemat ilma Lõuna-Ameerika rannikualadel.
Samas nõustuvad teadlased, et ekstreemsed ilmastikutingimused on hakanud esinema üha sagedamini, mis võimendab nii sellel korral, kui ka edaspidi toiduhindade kõikumist. Ilmastikumuutuste tõttu tekkiv hinnatõus on eriti võimas keskkonnas, kus pakkumine ei suuda niigi piisavalt rahuldada kasvavat nõudlust. Kasvav rahvaarv, suurenevad sissetulekud ja biokütuse populaarsus sunnivad põllumajandusettevõtteid uusi investeeringuid tegema. Näiteks tasub USAs etanoolist kütust teha, kui bensiini hind maksab kolm dollarit galloni eest. Täna maksab gallon USAs keskmiselt 3.14 dollarit (0.5 dollarit rohkem võrreldes aasta tagusega), tehes biokütusest taas kasumliku äri.
Põllumajandussaaduste hinnakõikumine mõjutab riikide inflatsiooni erinevalt. Suurt rolli mängib, mil määral toiduaineid imporditakse ja eksporditakse. Hetkel on erinevate põllumajandussaaduste eksport koondunud reeglina kahe-kolme riigi kätte, pannes importijad sõltuvusse üksikute riikide iga-aastasest saagist. Alahinnata ei taskuks ka valuutakursi mõju, kuna suur osa põllumajandussaadustest kaupleb maailmaturul dollarites. Arvestada tuleks ka transpordikulude mõjuga toiduainete hindadele. Suurte maailmaturu hindade kõikumise taustal on tegu teemaga, mis vajab põhjalikku uurimist ka Eestis.
Seoses rekordiliste hindadega on kõneainet pakkunud ka küsimus, mil määral võib süüdistada spekulante toiduhindade mõjutamises. Kindlasti on paljudele varahalduritele põllumajandussaadustel põhinevad tuletisinstrumendid heaks alternatiivseks rahapaigutamisel, kuna nende korrelatsioon ülejäänud varaklassidega on madal (võimaldab riske maandada). Spekuleerimisel põhinev ostuhuvi võimendab omakorda hindade kõikumisi. Kuigi spekulante on raske süüdistada kallimate toiduhindade põhjustamises, on neil oma roll selle võimendamises (eriti keskkonnas, kus USA Föderaalreservi eestvedamisel trükitakse raha juurde ja investorid otsivad võimalusi reaalsete varade ostmiseks). Sama meelt on ka mitmed järelvalveametid, kes koostavad regulatsioone, millega üritatakse spekulante sektorist eemale hoida. Tuletisinstrumente pole aga mõtet siinkohal süüdistada, kuna nende algne eesmärk on pakkuda põllumajandussektoris tegutsevatele ettevõtetele võimalust hinnariski maandada.
Kõrgemad toiduhinnad valmistavad enim probleeme vaesematele arenguriikidele, kus suur osa ostukorvist läheb just toiduainetele. Hoogustuvat inflatsiooni nähakse ühe põhjusena ka hiljuti puhkenud Lähis-Ida rahutustes, kus rahvas protesteerib poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku olukorra vastu. Kas kallinevad toiduhinnad põhjustavad suurema kriisi? Sõltub, kuidas riigid lühiajaliselt oma reserve haldavad ja pikaajaliselt sektoris tootlikkust suudetakse tõsta. Hiljutised näited ekspordikeeldudest viitavad, et hetkel puudub koordineeritud tegevus reservide haldamises, mis võib probleemi ainult süvendada.
Kuid nagu eelnevalt öeldud, on lühiajaliselt rekordiliste toiduhindade taga eelkõige ilmastikust tulenevad faktorid, mistõttu võivad paremad ilmad sellel aastal toiduhindade tõusu peatada. Pikaajaliselt saab hinnatõusu vältida aga uute investeeringutega, mis peavad olema varasemast tootlikumad.
Mikk Taras
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
