Eelmise nädala teisipäeval teatas Suurbritannia statistikaamet, et jaanuari tarbijahinnaindeks tõusis võrreldes aastataguse ajaga 4%. Antud näitaja ületab kahekordselt Inglismaa Keskpanga soovitatavat inflatsioonimäära, mistõttu võidakse oodatust varem intresse tõsta.
Tegu oli suurima tõusuga alates 2008. aasta novembrist ning eelmise aasta detsembris kasvas tarbijahinnaindeks 3.7%. Inflatsiooni suurenemise taga oli peamiselt käibemaksu tõstmine, nõrk naelsterling, mistõttu olid impordihinnad kõrgemad ning kasvanud toorainehinnad. Eelmisel kuul tõstis rahandusminister George Osborne käibemaksu 17.5% pealt 20% peale, et vähendada riigi eelarvepuudujääki. Statistikaameti andmetel suurendas sarnane käibemaksutõstmine eelmisel aastal tarbijahinnaindeksit 0.4 protsendipunkti võrra, käesoleva tõstmise mõju avaldatakse aprillis. Samuti tõusid jaemüügihinnad, mida sageli võetakse aluseks palgaläbirääkimistes, 5.1% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (suurim kasv viimase kaheksa kuu jooksul) ning kuine kasv oli 0.3%. Investorid arvavad, et Inglismaa keskpank on sunnitud lähiajal intresse tõstma, et ohjeldada üha suurenevat inflatsiooni. Nimelt on tarbijahinnaindeksi kasv ületanud keskpanga soovitavat 2% taset juba 14 kuud ning valitsuse 3% suurust limiiti alates märtsist.
Inglismaa Keskpanga juhatuse liige Mervyn King ütles kirjas rahandusminister Osborne’ile, et keskpikas perspektiivis on inflatsiooni prognoos väga ebakindel ning keskpanga monetaarpoliitika komitee liikmed ei ole inflatsiooni väljavaadete osas üksmeelel. Samas ei olnud King tarbijahinnaindeksi tõusu pärast kuigi mures, öeldes, et inflatsioon võib lähiajal küll tõusta kuni 5%-ni, kuid kolme aasta pärast, mil ajutised efektid kaovad, see taandub, jäädes keskpanga soovitud määra tasemele. Monetaarpoliitika komitee liikmetele võib rahustavalt mõjuda tarbijahinnaindeksi tuumikosa, mis ei arvesta volatiilsete toidu- ja energiahindadega, 0.4%-line langus kuisel baasil. Aasta baasil oli tõus 3%, mis oli kõrgem kui vastav näitaja detsembris, kui see oli 2.9%. Nimelt on mitmed liikmed mures, et inflatsioon võib püsida soovitust kõrgemal, kui palgad hakkavad inflatsiooniga sarnases tempos kasvama. Siiamaani aga on majanduse habras seis vältinud liikmete hääletamist laenamiskulude tõstmise poolt. Veebruaris hääletas komitee 23-ndat korda järjest intresside hoidmise poolt rekordmadalal, 0.5% tasemel.
Ka rahandusminister George Osborne oli nõus keskpanga juhatuse liikme Kingiga, et kõrge inflatsioon on ajutine nähtus. Osborne’i arvates käitub keskpank õigesti, ignoreerides lühiajalisi hinnašokke ning toetades Suurbritannia majanduse taastumist. Ministri sõnul suurendas käibemaksu tõstmine inflatsiooni lühiajalises plaanis ning keskpank peaks eelkõige võtma arvesse võtma hinnatõusu pikemas perspektiivis. Hetkel on Inglismaa keskpanga ülesandeks hoida inflatsioon 2% lähedal ning Osborne’i sõnul on ei ole tal mingeid plaane etteantud määra muuta.
Siiski on mitmed analüütikud veendumusel, et peagi võib oodata intresside tõstmist. ING ökonomist James Knightley ütles, et tarbijahindade tõus lisab survet intressimäärade suurendamiseks. Analüüsimaja Nomura tõi esimese intressitõstmise prognoosi augustist maisse. Barclays Capitali analüütik Simon Hayes ütles, et Kingi kiri näitab, et keskpanga monetaarpoliitika komitee muutub üha kannatamatuks ning Citigroupi analüütik Michael Saunders arvas, et kiri viitab peatsele intressitõstmisele. Järgnevalt on toodud Morgan Stanley tarbijahinnaindeksi ja jaemüügihindade prognoos.
Allikas: Morgan Stanley
Morgan Stanley analüütikud ootavad, et inflatsioon väheneb 2012. aasta alguses järsult, sest siis kaob ära käibemaksu tõstmisest tulenenud efekt. Samas ei tähenda see, et tarbijahinnaindeksi tõus jääks allapoole soovitud taset, sest eelkõige nähakse inflatsiooni suurenemise allikana palgatõusu, aga ka kõrgeid toidu- ja toorainehindu. Morgan Stanley hinnangul tõstab Inglismaa Keskpank käesoleval aastal intresse kahel korral, millest esimene peaks aset leidma augustis, kuigi analüütikud ütlevad, et on vägagi võimalik, et intresse suurendatakse juba mais. Järgnevalt on välja toodud tabel, kus on välja toodud turu ootused tulevaste intressimäärade osas. Nagu näha, siis käesoleva aasta lõpuks ootab turg intresside tõusmist 1% peale ning järgneva aasta lõpuks peaks intressimäärad ületama 2% piiri.
Allikas: Morgan Stanley
Kuid viimatine keskpanga inflatsiooniraport ja Mervyn Kingi kommentaarid viitavad sellele, et investorid ootavad järsemat intresside tõstmist kui keskpanga ametnikud. Järgnevalt on toodud kaks graafikut, millest vasakpoolsel tuuakse ära keskpanga hinnang tarbijahinnaindeksi aastasele muutusele juhul, kui intressimäärad jäävad muutumatuks. Parempoolsemal joonisel on näha, mis juhtub inflatsiooniga kui arvestada eespooltoodud tabelis toodud turu intressiootustega. Nagu näha oleks sellisel juhul kõige tõenäolisem stsenaarium see, et inflatsioon langeb alla 2%-i. Keskpanga rahanduspoliitika komitee hinnangul on aga inflatsioonimäär kahe või kolme aasta pärast 50%-lise tõenäosusega kekspanga soovitud 2% piirist üleval- või allpool. Seega on oodata küll intressimäärade tõstmist, kuid mitte nii kiires tempos kui turg seda ootab.
Allikas: Morgan Stanley
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
