Täna möödub viimatise aktsiaturgude põhja saavutamisest kaks aastat. Kuigi aktsiaturud on sellest alates võimsalt taastunud, püsivad investorite peas endiselt kahtlused majanduskasvu ja aktsiate tõusu osas.
Suurimad aktsiaindeksid on alates 9. märtsis 2009. aastal saavutatud madalseisudest ligikaudu kaks korda kõrgemal. Standard & Poor’s 500 indeks käis kaks aastat tagasi ära 676.53 punktil eile sulgus indeks 1321.82 tasemel. Dow Jones Industrial Average on oma põhjast ehk 6547.05 tasemelt tõusnud ca 87%, sulgudes 12214.38 punktil.
Olukord võrreldes kahe aasta taguse ajaga on päris kõvasti muutunud. Paar aastat tagasi voolas raha aktsiaturule investeerivatest fondidest välja, nüüd on rahavood pöördunud. Ettevõtetelt oodatakse käesoleval aastal rekordkõrgeid kasumeid ning majandusse lisandub uusi töökohti. Ka aktsiaturud on rahulikumad. Nimelt on volatiilsusindeks VIX, mis märtsis kauples üle 49 punkti, langenud peaaegu 19 punktini. Eespoolöeldut illustreerib hästi alljärgnev joonis.
Allikas: Wall Street Journal
Siiski on mõned investorid turu tugevuse suhtes skeptilised. Turuosalised kardavad, et majandus pole piisavalt tugev, et hakkama saada ilma USA Keskpanga stiimulpakettideta, millest viimane peaks lõppema juunikuus. Samuti muretsetakse, et kõrged naftahinnad ja inflatsioon võivad majanduse taastumisele kriipsu peale tõmmata. Turuosalised ootavad pärast aktsiaturu tugevat tõusu peatselt saabuvat korrektsiooni. UBSi USA aktsiaturgude strateeg Jonathan Golubi sõnul on olukord viimase kahe aasta jooksul paranenud, kuid seda eelkõige Fedi abi tõttu. Eelmisel nädalal Kongressi ees aru andnud Ben Bernanke’ilt küsiti, kas Fed on loonud aktsiaturgude mulli. Keskpanga juht vastas, et ei näe märke, et see oleks juhtunud, kuid hoiatas, et praegu ei oska keegi sellele kindlalt vastata.
Investorite murelikkust võib välja lugeda ka turu suhtarvudest. Hetkel ollakse aktsiate eest maksma 13 kordset oodatavat kasumit. Kuigi see on kõrgemal tasemel kui 2009. märtsi näitaja, mis oli 10-ne lähedal, jääb see alla 10-aasta keskmisele tasemele, milleks on 15.5. Kui turuosalised on aktsiaturu suhtes positiivselt meelestatud on nad tulevaste kasumite eest nõus rohkem maksma. Tänu laiaulatuslikele kulude kärpimisele on ettevõtete kasumlikkus tõusnud tagasi kriisieelsele tasemele ning analüütikud ootavad rekordkasumeid. Ka aktsiate riskipreemia ehk investorite nõutav tulusus, mis meelitaks turuosalisi investeerima valitsuse võlakirjade asemel aktsiatesse, on ajaloolisest tasemest kõrgem. Viimase 50-aasta keskmine aktsiate riskipreemia on olnud 3.5%, hetkel on see Bank of America Merrill Lynch andmetel 5.5% peal. See näitab investorite ettevaatlikku suhtumist aktsiaturgu.
Selle kõige tulemusena näib, et viimase kahe aasta jooksul aktsiaturge vältinud turuosalised jäid kõrvale ühest suurimast aktsiaturgude rallist. Barclays Capitali andmetel on võlakirjadesse investeerijad saanud tulu 4.55%. Samas oli isegi üksikaktsiatesse raha paigutamisel oli eksimisruum üsna väike. S&P 500st ettevõttest on 287 aktsia hind vähemalt kahekordistunud ning 405 ettevõtte aktsiakurss on läbi teinud 50%-lise tõusu. Ning turg on jätkamas võidukäiku. Isegi rahutused Lähis-Idas, üle $100-line nafta hind ning kerge pettumus reedeses tööjõuturu statistikas ei ole tõusu peatanud – Dow Jones indeks on viimasest viiest nädalast nelja jooksul näidanud positiivset tootlust.
Samas on ka märke, et investorite kahtlused on hakanud kaduma. 23. veebruariga lõppenud viie nädala jooksul on aktsiaturgude fondidesse voolanud $21 miljardit, võlakirjafondidesse lisandus selle ajaga $7 miljardit. Paar aastat tagasi oli olukord vastupidine ehk turuosalised eelistasid investeerida pigem võlakirjafondidesse.
Muidugi on investorite ettevaatlikus ka arusaadav. Alates 2007. aasta oktoobri tipust kuni 2009. aasta märtsini vähenes S&P 500 ettevõtete turukapitalisatsioon $7.91 miljardi võrra, S&P 500 finantssektori indeks kaotas oma väärtusest 83% ning on endiselt 53% tipust madalamal. Lisaks oli Dow Jones 12-aasta madalaimal tasemel ning S&P 500 väärtus väikseim alates 1996. aastast. VFinance Investmentsi 49-aastane optsioonistrateeg William Lefkowitz, kes on pealt näinud 1987. aasta krahhi ja dot-com mulli ütles, et investorid on nendest langustest kergemini üle saanud, kui kaks aastat tagasi põhja saavutanud kriisist. Lefkowizi sõnul on toimunu turuosalistele raske ning seda juba nii lihtsalt ei unustata.
Mõned analüütikud aga on arvamusel et hetkel ei ole tegu aktsiaturu mulliga, vaid olukorra normaliseerumisega. BlackRocki turustrateeg Bob Doll ütles, et kuigi aktsiaturud on viimase kahe aastaga teinud läbi suure tõusu, ei näe ta investorite ebaratsionaalsust. Dolli sõnul annab mullidest märku eelkõige aktsiaturgude kõrge valuatsioon ning võimenduse kasutamine aktsiate ostmiseks. Selliseid märke aga näha ei ole. PNC Asset Management’i strateeg Bill Stone ütleb, et üks mulli tekkimise märkidest on see, kui aktsiaturud tõuseksid võrreldes ajalooliste standarditega väga kõrgetele tasemetele. Hetkel ei ole seda veel juhtunud. Nimelt on Stone’i andmetel keskmine pulliturg alates 1928. aastast kestnud 5 aastat ning selle jooksul on turg keskmiselt tõusnud 164%.
Lõpetuseks ka paar joonist Morgan Stanley analüütikutelt, kes arvavad, et aasta esimeses pooles jätkavad aktsiaturud tõusu, kuid teises pooles võib ees oodata korrektsioon. Nimelt tuuakse välja, et arenenud turgude makrostatistika üllatab analüütikuid positiivselt, mis kindlasti toetab ka aktsiaturge.
Allikas: Morgan Stanley
Teiseks ei ole arenenud turgude aktsiad valuatsiooni põhjal kallid. Nimelt jääb arenenud turgude P/E tase alla ajaloolist keskmist ning ka allapoole tehnoloogiamulli eelseid tasemeid.
Allikas: Morgan Stanley
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
