Lõppenud ei ole veel aasta esimene kvartal, kui juba suunavad aktsiaturge kaks sündmust, mille eest ükski analüütik investoreid 2011. aasta prognoosides ei hoiatanud. Kõige pealt eskaleerusid rahutused Lähis-Idas ja seejärel tabas kohutav maavärin Jaapanit.
Paraku ei suuda investorid kunagi piisavalt hästi hinnata madala tõenäosusega riske, mistõttu reageeritaks teadmatuse suurenemisele sageli paanikaga. Samal põhjusel reageerivad aktsiaturud liigselt looduskatastroofide korral. Unustatakse, et katastroofid löövad majanduse rivist välja ainult ajutiselt ja mõne kvartali järel algab infrastruktuuri ülesehitamine, mis hoogustab taas majanduskasvu. Näiteks enne reedest katastroofi tabas Jaapanit viimane tõsine maavärin 1995. aastal, mil Tokio börs kukkus esialgu 25%-i. Kuid juba sama aasta lõpus kauplesid aktsia hinnad maavärinaeelsest tasemest kõrgemal.
Seekordse Jaapani maavärina puhul ei ole aga katastroofi ulatus Fukushima tuumjaamas toimunud plahvatuste tõttu lõplikult teada. Võimaliku tuumakatastroofi tõttu on määramatus erakordselt kõrge. The Economisti Buttonwoodsi blogi autor kirjutas selle kohta tabavalt: „Olen kaotanud järje BBCs intervjueeritavate ekspertide üles lugemisel, kes ütlevad “olukord Jaapanis on kontrolli all“, samas kui nende juttu katkestab uudis järjekordsest plahvatusest, tulekahjust või tuumakiirguse lekkest.
Juba ilma tuumakatastroofita tekitab Jaapani maavärin aktsiaturgudele mitmeid riske. Makseraskustesse võivad sattuda kindlustajad, jaapanlased on sunnitud välismaiseid varasid müüma, sealsed tootmisliinid on häiritud, suure võlakoormusega Jaapani valitsus võib uute laenude korral pankrotistuda jne.
Järsult kasvanud riskid on erinevate varaklasside lõikes toonud finantsturgudele tugeva müügisurve. Tokio börs kaotas kõigest mõne päevaga viiendiku oma väärtusest, mis põhjustas kasumivõtmise rahvusvahelistel aktsiaturgudel, millest ei jäänud puutumata ka Balti börsid. Valuutaturul kallines jeen dollari suhtes sõjajärgsele rekordtasemele. Toorainesektoris ei kukkunud ainult uraani hind, vaid müügisurve alla sattusid ka teised energiasaadused.
Nikkei 225 indeks:
Allikas: Bloomberg
Kindlasti ei ole investorid riskantsemates varaklassides kasumeid lukustanud ainult riskide tõttu Jaapanis. Aktsiaturgudele algas müügisurve enne Jaapani maavärinat, kuna Lähis-Idas ähvardasid eskaleeruvad meelerahutused tekitada uue naftakriisi. Hetkel jätkub kodusõda Liibüas, kuhu võivad sekkuda ka lääneriigid. Samuti kardetakse meeleavalduste eskaleerumist Saudi Araabias, kelle nafta pakkumisest on kogu maailm suures sõltuvuses.
Meile lähemal käib aga järjekordne euroala võlakriisi vaatlus. Sellel nädalal langetas Moody’s Portugali krediidireitingu kaks astet allapoole A3 peale. Reitingulangetuse taga on Portugali majanduskasvu kehv väljavaade, mistõttu võib sealne valitsus sattuda raskustesse aeguva võla refinantseerimisega.
Kasvavad riskid teevad turuosalised eriti närviliseks olukorras, kus investorid on portfellid aktsiaid täis ostnud. BofA Merrill Lynchi küsitluse järgi olid veebruaris 67%-i varahalduritest aktsiate suhtes „overweight“. National Survey of Active Investment Managers (NAAIM) andmetel olid veebruaris varahaldurid keskmiselt koguni 97% net long.
Kasvava ebamäärasuse korral on loomulik, et alates eelmise aasta suvest ühtlaselt ülespoole liikunud aktsiaturgudel soovitakse kasumeid lukustada. Samas on raske näha, mis võiks põhjustada börsidel suurema languse, kus aktsia hinnad kukuvad rohkem kui 20%-i allapoole. Ootamatult välja ilmunud riskide taustal tasub meeles pidada, et globaalne majanduskeskkond näitab jätkuvalt taastumismärke ja ettevõtete kasumid kasvad. Aktsiaturgude jaoks on selline keskkond positiivne, eriti kui raha hoiustamine pangakontol muutub hoogustuva inflatsiooni ja madalate intressimäärade korral üha ebahuvitavamaks.
Mikk Taras
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
