Kui rääkida erinevate rahvuste lemmikjookidest, siis Hiinlasi seostatakse alati teega, sest teatavasti peetakse just Hiinat tee sünnimaaks. Kuid üleüldine globaliseerumine pole jätnud puutumata ka seda iidsete traditsioonide poolest tuntud maad ning sealsete inimeste lauale satub aina rohkem jooke, mis kuuluvad pigem Läänes elavate inimeste lemmikute hulka. Üheks selliseks keelekasteks on kohv, mis aina enam hiinlaste poolehoidu võitmas.
Pekingis elav vabakutseline kirjanik ning fotograaf Daniel Allenile on taoline trend silma jäänud ning on sellest Asia Times veebilehel põhjaliku artikli kirjutanud, millest kokkuvõtva ülevaate alljärgnevalt ka ära toon.
Allen kirjutab, et alates kohvi tutvustamisest Hiinas, mis juhtus 19. sajandi lõpupoole, pole jook siiani suutnud teed siiski troonilt tõugata, kuid nüüd, kus Hiina valgekraed soovivad ka Lääne elustiili maitsta, on tuuled selles osas pöördumas. Alates Araabika kohvistandustest Yunnanis kuni kohvikuteni suurlinnades on Hiina kohvihullus aina suuremaid pöördeid võtmas.
Pekingis kohviröstimisäriga tegelev Stuart Eunson meenutab aega, kui kohvi oli enamusele pealinlastele tundmatu, sest näiteks 1994. aastal rääkis ta teda sõidutanud taksojuhile, et tegeleb kohviga ja juhil polnud vähimatki aimu, millest jutt käis ja arvas, et kohv on mingi juurvili. Täna, viisteist aastat hiljem, aga Eunsoni äri õitseb, sest Hiina nõudlus kohvi järele tõuseb 15-20% aastas võrreldes kogu maailma 2%-ga. 2006. aastal prognoositi, et Hiina tarbib 45 tuhat tonni kohvi, aga mõned analüütikud arvavad, et see arv võib 2020. aastaks koguni viie- või isegi kuuekordistuda ning kohvinõudlus võib tõusta 300 tuhande tonnini aastas. Hetkel moodustab kuumade jookide turust kohvimüük 20% võrreldes tee 70%-ga.
Nestle Hiina regiooni juht Adrian Ho ütleb, et kohvimüügi kasvupotentsiaal Hiinas on tohutu, sest per capita juuakse Hiinas 5 tassi kohvi aastas. Hong Kongis on see näitaja 60 tassi ja Jaapanis juba 300 tassi aastas. Analüütikute sõnul saavutati Jaapanis praegune kohvitarbimise tase peale 20 aastat kestnud ettevõtete turunduskampaaniaid ning usuvad, et Hiina võib varsti jõuda ette nii Jaapanist kui ka Saksamaast ning saada maailma suuruselt teiseks kohvitarbijaks USA järel, kus keskmine kohvitarbimine on nüüd juba üle kolme tassi päevas.
Adrian Ho selgitab, et nii nagu vein on ka kohv Hiina tarbija jaoks osa läänelikust elustiilist ning kohvijoomine on kosmopoliidi tunnusmärk ja just seetõttu eelistab aina enam noori ja haritud hiinlasi alustada oma päeva tassi või paari kohviga.
Hiina kohvituru võib sisuliselt jagada kaheks: üks osa on lahustuv kohvi, mida tarbitakse enamalt jaolt kodus ja teine osa on röstitud ning jahvatatud kohvi, mis on saadaval Starbucks, Blenz või Costa Coffee kohvikutes. Väga vähesed hiinlased joovad kodus nii öelda päris kohvi ubadest ning lahustuv kohv, mille turu ülekaalukas valitseja on Nestle, moodustab endiselt lõviosa kohvi kogutarbimisest.
Alleni sõnul eelistatakse lahustuvat kohvi tõenäoliselt sellepärast, et see on käepärasem ning ka soodsam, sest põlise Pekingi elaniku aastane sissetulek jääb alla $6000 ning seetõttu on Starbucksi $5 maksev kohv kohalike jaoks liigne luksus ning eelistatakse lahustuvat kohvi seda enam, kui Nestle kümme pakki kohvi sisaldava karbi saab poest kätte ainult $1,50 eest.
Nestle loodab oma populaarsust tõsta uue elitaarsema kaubamärgi Nespressoga, pakkudes koduseks kasutamiseks mõeldud kohvimasinaid, millega on võimalik valmistada erinevaid espressol põhinevaid jooke, kasutades selleks spetsiaalseid kohvikapsleid. Praegu on Nespresso turg Hiinas väike, kuid Nestle on tuleviku suhtes optimistlik ning Adrian Ho ütleb, et hetkel on nende sihtgrupiks üle 30 aasta vanused tipp- ja keskastmejuhid ning trend liigub nende jaoks soodsas suunas. Röstitud ja jahvatatud kohv meeldib hiinlastele aina enam ning nende sõnul võib Nespressot võtta kui mass-luksustoodet, mida aina rohkem hiinlasi tahavad ning saavad nautida.
Pekingis elav advokaat Chen Xi ütleb, et ta külastab Starbucks või Costa Coffee kohvikut 4-5 korda nädalas, sest lisaks heale kohvile on seal ka meeldiv sõpradega kokku saada ning tänu traadita internetiühendusele on see ka mugav koht töötegemiseks. Lisaks ütleb ta, et kohv on tema elus sama kindlal kohal kui tee ja riis.
Just selline trend on kohvitootjate unistus ja rõhutab põhjust, miks aina rohkem hiinlasi kohvikuid külastab, sest kohvijoomine väljaspool kodu on saamas emotsionaalseks ja kultuuriliseks elamuseks ning hiinlased hindavad kohta, kus nad kohvi naudivad sama kõrgelt, kui seda, mida nad joovad.
Starbucks avas oma esimesed kohvikud enne Pekingi olümpiamänge ning nüüd on ettevõttel juba 200 müügikohta üle terve riigi. Hiljem turule jõudnud Briti päritolu Costa Coffee üritab oma rivaalile kiirelt järele jõuda ning loodab aasta lõpuks avada 60 kohvikut Pekingis ja Shanghais ning hiljem laieneda ka Lõuna-Hiinasse.
Kuid Hiinast on lisaks suurimale kohvitarbijale ka kujunemas suurim kohvitootja maailmas. Kohvi kasvatamise ajalugu ulatub Hiinas sada aastat tagasi, kui Prantsuse preester Yunnani orus kohvikasvatamisega algust tegi. Mägine provints, mis on maa-alalt sama suur kui Jaapan, paikneb Vietnami, Laose ja Birma piiri ääres ning on kliima ja kasvutingimuste poolest võrreldav Kolumbia ja Indoneesiaga.
Vaatamata hiljutisele kasvule on kohvitootmine võrreldes suurte kohvi eksportijatega Hiinas siiski veel väike. Ametlike andmete kohaselt jääb käesoleva aasta toodang 30-35 tuhande tonni kanti, mis ei saa ligilähedalegi naaberriigile Vietnamile, mis on Brasiilia järel maailmas suuruselt teine kohvitootja ning, kus toodetakse üle ühe miljoni tonni kohvi ning peaaegu kõik sellest kogusest ka eksporditakse.
Vaatamata oma väiksusele on Yunnani kohvitööstus siiski oluline välisvaluuta generaator, sest 60% toodangust eksporditakse välismaale, peamiselt Saksamaale ja Jaapanisse. Kuid Yunnani kohvitööstuse kasvule on nii otseselt kui ka kaudselt kaasa aidanud Nestle ja Starbucks. Näiteks Starbucks alustas Yunnani kohviubadest tehtud joogi pakkumist 2009. aastal ning firma lisab selgituseks, et otsustasid Yunnani kohviubade kasutamise kasuks kuna nende hinnangul on need nüüdseks piisavalt head.
Lõpetuseks ütleb Allen, et tõenäoliselt ei tõrju kohv mitte kunagi turult Hiina rahvuslikku jooki teed, kuid vaadates tempot, millega kohv hiinlaste südameid võidab, võib täna kindlalt öelda, et kohvi tuntus juurviljana on tänaseks päevaks ammu minevik.
Selle artikli põhjal võiks silma peal hoida Starbucks (SBUX)-l, mis paar nädalat tagasi teatas oma koostööst Green Mountian Coffee Roasters (GMCR)-ga, mille tulemusel hakatakse müüma Starbucks kaubamärgi alt K-Cup kohvijooke. SBUX kavatseb järgnevatel aastatel jõuliselt laieneda ning firma peamine siht on Hiina turg, kus kavatsetakse veelgi tugevamini kanda kinnitada ning 2015. aastaks avada kuni 1450 kohvikut (hetkel 450). Loomulikult ei saa siinkohal tähelepanuta jätta karmi konkurentsi firmade näol, mis kõik soovivad hiinlaste kohvilembust enda kasuks pöörata, kuid Starbucks on hiinlaste jaoks juba tuttav ning ühtlasi tähistab nende jaoks ka Lääne elustiili. Kui Hiina urbaniseerumise ning keskmise elukvaliteedi paranemise trend lähiaastatel jätkub, siis kahtlemata võidab sellest SBUX.
Lisaks eelnevale on SBUX edule Hiinas teatavaks takistuseks saanud kallid hinnad, sest nagu Allen oma artikliski mainis, keskmisele Pekingi elanikule käib siiski üle jõu osta $5 maksev kohvijook ning sellest on omakorda võitnud Nestle, mis pakub hiinlastele märksa odavamat lahustuvat kohvi. Aga siin on SBUX Nestle`le õige pea vastulööki andmas, sest kavatseb juba aprilli alguses turule tuua oma lahustuva kohvi VIA nime all. VIA tuleb müügile 800-s kohvikus ja müügikohas Hiinas ja Taiwanis.
Analüütikud ennustavad, et Hiina tõukab 2050. aastal USA maailma suurima majandusega riigi troonilt, kuid mina usun, et veel enne seda võtavad hiinlased ameeriklastelt ära esikoha kohvijoomises.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
