Kas uraanitootjad on ülemüüdud?

Uraaniga kauplemine on tavapäraselt üsna episoodiline, ühes kuus toimub vaid mõne tosina jagu tehinguid ning spot turu käive ulatus eelmisel aastal $2.5 miljardini. Kuid maavärin ja tsunami, mis tekitasid väga ohtliku olukorra Fukushima tuumajaamas ning tõstatasid küsimärgi tuumaenergia edasise tuleviku kohta, on seda kõike muutnud. Kauplemine uraaniga on muutunud aktiivsemaks kuna kauplejate sõnul likvideerivad osad riskifondid ja pangad oma positsioone. Eelmise nädala neljapäevaks oli omanikku vahetanud peaaegu kolm miljonit naela uraani, mis maaklerite sõnul oli viis korda rohkem kui tavaliselt. Evolution Marketsi tuumakütuste maakler Michael Goldenberg ütles, et viimased paar päeva on olnud kõige tegusamad viimase kolme aasta jooksul, mil ta uraani tehinguid vahendama hakkas.

Selle kõige tulemusena on viimase kaheksa kuu jooksul ca 80% rallinud uraani hind sattunud langusesse. Veebruaris saavutas uraani hind kolme aasta tipu ehk $73 naela kohta, kuid langes eelmisel nädalal $13 võrra ehk $49.25 peale. Antud käitumist on näha juuresolevalt graafikult (joonisel on toodud eelmise nädala kolmapäeva hind). Ärevus uraaniturul peegeldab turuosaliste lahkarvamusi tuumaenergeetika tuleviku osas. Plahvatused ning radiatsiooni lekked Jaapanis on pannud mõned kauplejad muretsema, et antud tuumakriis võib peatada mitmed tuumaprogrammid. Samal ajal on aga kommunaalettevõtted ja uraanitootjad asunud ostupoolele, uskudes, et nõudlus uute tuumajaamade järgi püsib.

Enamik turul kaubeldavat uraani, mida kaubeldakse füüsilisel turul on uraanoksiidi kontsentraadi kujul, mille tuumakütuseks muutmiseks tuleb läbida mitu etappi. See ei ole väga radioaktiivne ning ostjad ladustavad seda ühes neljast uraani hoiupunktis üle maailma. Pärast seda, kui kommunaalettevõtted osatavad uraani spot turult, muudetakse oksiid gaasiks, mida nimetatakse uraanheksafluoriidiks. Gaas, mis on radioaktiivne, läbib seejärel rikastamisprotsessi, et see oleks tuumakütusena kõlblik ning pärast seda muudetakse see tablettideks, mis pannakse kütusevarrastesse, mis omakorda leiavad tee tuumareaktorisse.

Robert Mitchell, kes haldab $36 miljonit Green Energy Metals fondis ütles, et uraan moodustab fondis väga suure osa, mida omatakse nii füüsilise uraani kui ka uraaniga seotud aktsiate kaudu. Kuigi hiljuti ei ole olnud just kõige paremad ajad, ei ole Mitchell uraanipositsioone likvideerinud. Ta ütleb, et kuigi keegi tegelikult ei tea, kuidas olukord Jaapanis laheneb ning milline roll on sellel tuumaenergeetika tulevikule, loodab Mitchell, et lõppude lõpuks võidutseb ratsionaalne mõtlemine.

Tuumaenergia Instituudi (Nuclear Energy Institute) andmetel ehitatakse praegu 65 tuumareaktorit, peamiselt Hiinas ja Venemaal. Hoolimata viimase aja negatiivsetest uudistest märgivad kauplejad, et hetkel töötab maailmas enam kui 400 reaktorit, mis tarbivad aastas ca 180 miljonit naela uraani. Analüütikute hinnangul kutsus Jaapani kriis esile umbes 3% suuruse uraani tarbimise languse. Nuclear Energy Insitute’i andmetel moodustab tuumaenergia 14% maailma elektritoodangust. Ka Obama energeetikaplaan toetub suures osas tuumaenergiale, et vähendada süsinikdioksiidi emissiooni ja sõltuvust imporditud kütusest. 2012. aasta eelarveplaanis, mis saadet Kongressile tegi president ettepaneku kolmekordistada föderaalvalitsuse laenugarantiisid $54.5 triljonini, et ehitada uusi reaktoreid.

Marin Katusa, kes on Casey Researchi energeetikainvesteeringute peastrateeg ütles, et Jaapani kriisil on arvatavasti sarnane mõju nagu Three Mile Islandi õnnetusel, kui investeeringud tuumaenergiasse seiskusid kolmekümneks aastaks. Katusa sõnul hakkab valitsema täielik kaos ning tuumaenergeetika seisab paigal, sest paljud tuumajaamad on üle 40 aasta vanad ning need peaks asendama uutega, kuid selleks vajaminevad kulutused on liiga suured. Üle terve maailma viivad valitsused pärast Jaapani sündmusi läbi tuumajaamade kontrolle ning ootavad Jaapani sündmuste arenguid. Näiteks Saksamaa kantsler Angela Merkel peatas riigi seitsme vanima tuumajaama töö, et läbi viia ohutuskontrollid. Ka Hiina, India ja Suurbritannia seiskasid uute jaamade arendusplaanid.

Barron’si arvates aga on siiski uraanitootjate seas aset leidnud müügilaine põhjendamatu. Näiteks maailma suurim börsil kaubeldav uraanitootja Cameco (CCJ) on märtsis oma turuväärtusest kaotanud 30%. Müügisurve alla sattusid ka väiksemad kaevandajad nagu Uranium Resources (URRE) ja Denison Mines (DNN). Eriti ahvatlev tundub Barron’sile Jaapani sündmuste tagajärjel Cameco, mille suhtes oldi positiivselt meelestatud juba eelmisel aastal. Cameco toodab ca 16% maailma uraanitoodangust, olles suuruselt teine tootja Kasahstani riigi omanduses oleva Kazatompromi järel. Cameco tegevjuht Gerald Grandey on öelnud, et Jaapani sündmuste tagajärjel vähenevad ettevõtte müügitulud ligikaudu 3-5% ning prognoosib, et taastustööde käigus ilmnev energiavajadus suurendab Cameco müügitulusid antud langusest enam. Samuti märgib Grandey, et õnnetusse sattunud reaktor on 40 aastat vana ning tänapäeval ehitatavatel tuumajaamadel on palju kõrgemad ohutusnõuded. Ettevõte ootab 2019. aastaks 91 uue reaktori lisandumist, millest suurem osa ehitatakse Hiinasse ja Indiasse, kellel on tõsine energiadefitsiit ning kes otsivad keskkonnasõbralikke elektrienergia allikaid.

Desjardins Securities analüütiku John Redstone säilitas Cameco „osta“ reitingu, viidates sellele, et keskpikas perspektiivis (kuni aastani 2015) peaks maailma nõudlus uraani järgi kasvama, sest probleemid Jaapanis ei mõjuta fundamentaalnäitajaid. Ta lisas, et pooleliolevate Hiina reaktorite ehitus peaks lõpule viidama ning ei usu ka juba plaanitud reaktorite ehituste tühistamist. Hiina on kahtlemata uraani kõige tähtsam turg. Kuigi kõige suuremad tuumaenergia tarbijad on Prantsusmaa, USA ja Jaapan, siis Hiina kasvutempo on kõikidest riikidest suurim. Arenenud riikides on turvanõuetel kindlasti suurem võim kui arenevates riikides. Kuid Citigroupi analüütik Brian Chin kirjutab, et tänapäevased tuumajaamade projektid hõlmavad endas palju rohkem inseneri- ja disainilahendusi kui 1970-ndatel valminud tuumajaamade puhul. Chini arvates, ei mõjuta sündmused USA tuumajaamade planeeringut, kuna orkaanide ja maavärinate mõju arvestatakse juba praegu märkimisväärsel määral.

Lõpetuseks ka Cameco viimase aasta graafik.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.