Shutterstock
Stagnatsiooniga tuleb paljudel esimese asjana meelde Nõukogude Liit, kuid analüütikute sõnul ei ole hinnatõus igasuguse majanduskasvuta kuhugi kadunud, vaid pesitseb otse Euroopa Liidu liikmesriigis Rumeenias.
Rumeenia on järjekordne näide, kuidas korralikule pummelungile järgneb alati kainenemine. Euroopa Liitu astumise eufoorias kasvas Rumeenia majandus enne 2007. aastat 8% per annum. Sellises olukorras oleks valitsus pidanud järjekordse joogiklaasi käest panema ja valmistuma peolt lahkumiseks. Paraku tehti vastupidist. Reservide kogumise asemel jäeti valitsuse eelarve puudujääki. Lehman Brothersi pankroti järel algas aga kainenemine, mille käigus tuli valitsusel abiraha küsida ka IMFilt. 2009. aastal laenas IMF Rumeeniale 20 miljardit eurot, kuid seda rangetel tingimustel.
Valitsuse eelarve puudujäägi vähendamiseks langetati avalikus sektoris 25% palkasid, koondati 100000 töötajat ja tõsteti 5% käibemaksu. Kärbete tulemusena on suudetud valitsuse eelarve puudujääki vähendada poole võrra, kuid selle tulemusena jätkas Rumeenia majandus eelmisel aastal langust, samal ajal kui ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid tegid kriisi põhjadest põrke.
Olematu majanduskasv sunnib paljusid küsima, kas Euroopa Liidu ühed suurimad eelarvekärped olid Rumeenia jaoks nõnda raskel ajal tõesti vajalikud? IMFi kõnelusi Rumeenias juhtinud Jeffrey Franks selles ei kahtle:
"Unfortunately, Romania went into the crisis with severe imbalances. It had a fiscal deficit at more than 8 percent of GDP in structural terms, and a current account deficit of more than 13 percent of GDP. As a result, the size of the measures necessary to correct these imbalances was large, and that’s why the government had to take tough actions on the fiscal side." (link).
Kriisi järel on Rumeenia majandus hakanud tasapisi kosuma, kuid juba vaevleb riik uue probleemi küüsis, milleks on Euroopa Liidu kõrgeim inflatsioon. Märtsis tõusid hinnad 8% võrreldes eelmise aastaga. Osaliselt on selle taga käibemaksu tõus, kuid alahinnata ei tasu ka toidu ja kütuse hindade kallinemist. Eriti haavatavad on rumeenlased kõrgemate toiduhindade suhtes. Toiduainete osakaal on Rumeenia tarbijahinnaindeksis 33%, samal ajal kui naaberriigis Bulgaarias on see vaid 17%.
Toiduainete hinnatõus peaks alanema suvel, kui eeldada head saagikoristus. Analüütikute sõnul ei maksa aga loota, et inflatsioon alaneb keskpanga poolt soovitud 3% juurde. IMF prognoosib nii selle kui järgmise aasta Rumeenia hinnatõusuks 6%.
Pärast kahte aastat majanduslangust prognoosib IMF selle aasta Rumeenia SKP kasvuks tagasihoidlikud 1.5%. Kasvust ei pruugi aga midagi järele jäädu, kui arengud peaks osutuma oodatust natuke negatiivsemaks. Ennetamaks võimalikke probleeme on Rumeenia valitsus otsustanud küsida IMFilt ja Euroopa Liidult veel viis miljardit eurot laenu.
INGi Rumeenia majandusanalüütiku Alexandru-Chidesciuse sõnul ähvardab riiki hetkel tõepoolest stagnatsioon, kuna majanduskasv on väga habras, kuid hinnatõus püsib ilmselt veel mõnda aega kõrge.
2012. aasta suhtes on analüütikud aga märksa positiivsemad, oodates Rumeenia majanduskasvuks umbes 4%. Jeffrey Franksi hinnangul jätkub Rumeenia konvergentsiprotsessi Euroopa Liiduga. 21 miljoni elanikuga Rumeenias on ainult pooltel inimestel pangakontod ja riigis on kõigest 300 km kiirteid. Väidetavalt puudub korralik autotee ka Bukaresti ja sealse lennujaama vahel.
IMF hinnangul on Rumeenia üks Euroopa Liidu vaesemaid riik, kellel on pärast vajalikke reforme väga hea võimalus näidata lähiaastatel Euroopa Liidu keskmisest kiiremat majanduskasvu. Kuid nagu eelnevalt mainitud, teeb ka IMFi murelikuks hoogustuv hinnatõus, kuigi majanduses ei ole veel elavnemismärke näha – investeeringud, ehitustegevus ja tarbijakulutused jätkavad kõik langust. Ainus positiivne märk on ekspordi kasv, kuid erinevalt paljudest teistest KIE riikidest moodustab eksport Rumeenia majandusest väikse osa.
Mikk Taras
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
