Dreamstime
Kuigi Katar on pindalalt ja rahvaarvult võrreldav Eestiga, siis tänaseks on Katarist saanud üks maailma suurimaid maagaasi eksportijaid ning üldse maailma suurim vedelgaasi ehk LNG eksportija.
Katar alustas veeldatud maagaasi ehk LNG riigist väljavedamist küll alles 1997. aastal, kuid tänaseks on mahud kasvanud hüppeliselt – 2011. aasta kevadel ulatus Katari LNG ekspordivõimekus 77 miljoni tonnini aastas. Sellega on riik viinud lõpule oma veeldatud maagaasi tootmismahtude tõstmise suured projektid ning edasine mahtude kasv peaks nüüd mõnda aega tulema juba olemasolevate seadmete tehnilistest täiendustest.
Allolevalt graafikult on Katari veeldatud maagaasi ekspordimahud hästi näha. Kui näiteks 2005. aastal eksporditi 987 miljardit kuupjalga (20.1 miljonit tonni) veeldatud maagaasi, 2009. aastal 1800 miljardit kuupjalga (36.7 miljonit tonni), siis 2011. aasta lõpuks peaks see tõusma ligi 3800 miljardi kuupjalani (77 miljonit tonni). Seega viimase kahe aastaga on riik veeldatud maagaasi ekspordimahud kahekordistanud ja viimase kümne aastaga kuuekordistanud.
Veeldatud maagaasi ehk LNG ekspordimahtude tõus on aidanud riigil järgi jõuda viimaste aastate jooksul hüppeliselt kasvanud tootmismahtudele. Veeldatud kujul on Kataril võimalik gaasi tarnida üle maailma ja just sinna, kust selle eest riigi rahakott kõige suuremat tulu saab. Kui päris algselt oli idee LNG’d viia laevadega USAsse, mis pidanuks aitama rahuldada energianäljaste ameeriklaste nõudlust, siis jätkuvalt madalate USA maagaasihindade tõttu on Katar pidanud majanduslikult otstarbekaks oma gaas mujale viia – näiteks Suurbritanniasse, Indiasse, Jaapanisse ja mujale Kagu-Aasiasse ning Euroopasse. Pärast Jaapani 18. märtsi maavärinat suurenes koheselt Jaapani nõudlus Katari vedelgaasi järele – torujuhtmete süsteemiga oleks gaasi tarnimine nii kaugele praktiliselt võimatu, eriti kui vahele ei jää ainult kuiv maa. Lisaks nendele kaugetele sihtkohtadele on tegelikult gaasi ostmise soov ka Katari lähematel naabritel – eelkõige Bahreinil, Dubail ja Abu Dhabil. Kuuest GCC riigist neli – Saudi Araabia, Bahrein, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid – on maagasi importijad ja ainult kaks on eksportijad – Katar ja Omaan. Kuna Omaanist eksporditava gaasi hulk on ca 10% Katarist eksporditava gaasi kogusest, on maagaasi tarnimise osas Katar regioonis vaieldamatult mõjuvõimsaim.
Katari maagaasi tootmise ja tarbimise mahud USA Energiaagentuuri andmeil:
Seda hirmu, et Katarist lähiajal gaas otsa saaks, ei ole. Riik on maagaasivarude poolest suuruselt kolmandal kohal, jäädes alla vaid Iraanile ja Venemaale – Katarile kuulub 14% kogu maailma gaasireservidest. Tänaste tootmismahtude juures jätkuks Kataris gaasi enam kui 200 aastaks.
Maagaasi müügist saadava tulu investeerib riik oma majanduse mitmekesistamisse. Käsil on mitmed suurprojektid korraga – alates lennujaamade juurdeehitustest, sadamate laiendamistest, sildade ehitamisest (nt Katari ja Bahreini vahele), auto- ja rongiteede ning muu taristu täiendamisest kuni kinnisvara hiigelprojektide arendamiseni välja. Ja seda, kuidas riigi raha neid projekte aplalt toidab, on näha. Kui Katari majandus kasvas 2010. aastal ca 16%, siis 2011. aastaks prognoosib IMF ligi 20%list kasvu. Ja isegi kui kõrvale jätta riigi nafta- ja gaasisektor, siis jääb teiste sektorite aastane keskmine kasv ca 8% ja 10% vahele aastas.
Selline kasv toidab ka kohalikke börsiettevõtteid – oli rõõm näha, et 2011. aasta 1. kvartali tulemused olid Kataris üldiselt tugevad. Vaatame korraks, millised olid LHV Pärsia Lahe fondis sees oleva kolme suure Katari ettevõtte - Qatar National Bank, Industries Qatar ja Qatar Fuel Comapany – finantstulemused.
Qatar National Bank saab eriti hästi osa valitsuse poolt tehtavatest mitmekülgsetest investeeringutest, kuna pea 50% panga hoiustest ja laenudest on seotud riigiga. Qatar National Banki kasum kasvas 1. kvartalis aastatagusega võrreldes 31% (1.3 miljardi QARi pealt 1.7 miljardi QARini), laenumahud 20%, koguvarad 33% ning deposiidid 36%. Petrokeemia ja metallitöötlusettevõte Industries Qatari 1. kvartali numbrid näitasid aastataguse kvartaliga võrreldes 75%list kasumikasvu - ettevõtte aktsiad kauplevad ca 10.9x 2011. aasta oodatavat kasumit ja pakuvad ligi 4.5%list atraktiivset oodatavat dividenditootlust. Samuti jäime kindlasti rahule Qatar Fuel Company tulemustega, kes kasvatas puhaskasumit aastataguse kvartaliga võrreldes 9% ning on hetkel jõudsalt laiendamas oma tanklate ketti Kataris – töö 12 uue tankla kallal juba käib ning osad neist avatakse selle aasta esimeses pooles. Lisaks on välja kuulutatud hanked veel täiendavalt 4 tankla ehitamiseks. Ettevõtte poolt hiljuti turule toodud õlid ja määrded on kohalikele hästi peale läinud ning lepingud toodangu müümiseks on lisaks Katarile sõlmitud juba ka Iraagis ja Araabia Ühendemiraatides ning lähiajal loodetakse jõuda lepingute sõlmimiseni ka Jordaania ja Kuveidi müügiagentidega.
Qatar National Banki viimase aasta aktsialiikumine:
Tuletame meelde, et kõigil juba olemasolevatel ja ka uutel investoritel on võimalus 8. aprillist kuni 8. juunini (k.a) võimalik siseneda Lähis-Ida regiooni energiarikastesse riikidesse investeerivasse LHV Pärsia Lahe Fondi tavapärase 2% sisenemistasu asemel tasuta ehk 0%ga.
Joel Kukemelk
LHV Pärsia Lahe Fondi fondijuht
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
