Shutterstock
Hoolimata viimatisest langusest on naftahinnad kauplemas ajalooliselt kõrgetel tasemetel. Käsikäes nafta hindadega on uutel kõrgustel ka bensiinihinnad, mis investorite arvates võivad kujutada ohtu USA majanduskasvule.
Bensiinifutuuride hinnad on käesoleval aastal tõusnud 35%, dollar langenud ca 7% ning bensiinivarud olid eelmise nädala keskpaigas 22-kuu madalaimal tasemel. Hindade tõus viis bensiinihinnad jaemüüjate juures $4-ni galloni eest, mis viis nõudluse vähenemiseni. 29. aprilliga lõppenud nädalal langes nõudlus bensiini järele 2.2% ehk 8.94 miljoni barrelini päevas. Nelja nädala keskmine nõudlus langes võrreldes aastatagusega 1.9%. Alljärgnevalt on toodud ka USA üleriigiline keskmine bensiini hind galloni kohta ning nelja nädala keskmine nõudlus. Olgu öeldud, et märtsi seisuga moodustas nafta hind 68% bensiinihinnast.
Allikas: U.S. Energy Information Administration
Autojuhid muretsevad aga, et bensiinihind võib autosõiduhooaja lähenedes veelgi tõusta. Osad tööstuse analüütikud peavad $4 piiri punktiks, kus tarbijad hakkavad muutma oma käitumist, sõites vähem ning vahetades bensiiniõgijatest autod säästlikema vastu. Selline stsenaarium leidis aset 2008. aasta suvel, mil bensiinihinnad viimati nii kõrgel olid. Kuigi hetkel ei ole veel märkimisväärset muutust tarbimiskäitumises toimunud, võidakse analüütikute sõnul antud punktil üpris lähedal olla.
Kuigi teoreetiliselt peaksid tarbijad tõusvate hindade tõttu hoolikalt kaaluma ostuotsuseid ja analüüsima, kust ja kui palju kulutusi kokku hoida, siis reaalses elus see päris nii ei toimi. Pigem on enamik inimesi oma eelarve jaganud erinevate kululiikide vahel nagu näiteks kino, riided, kütus jne. Ning kui näiteks riiete hinnad tõusevad, ostetakse vähem riideid enne kui asutakse teisi kulutusi kärpima.
Majandusteadlased Justine Hastings ja Jesse Shapiro uurisid andmeid bensiiniostude kohta ühes suures tarbekaupade jaemüügiketis ajavahemikul 2006-2009. Nad leidsid, et bensiinihindade tõustes hakkas üha vähem inimesi ostma kõrgema oktaaniarvuga premium ja midgrade bensiini ning ostsid selle asemel regular bensiini. Kui hinnad 2008. aasta lõpus langesid, muutus trend vastupidiseks. Kui vaadata teiste toodete ostmisharjumuste dünaamikat, siis erilist muutust ei täheldatud. Nimelt jälgiti viie erineva hinnaklassi apelsinimahlade müüki ning leiti, et hoolimata sellest, et tõusvad kütusehinnad ajendasid inimesi ostma odavamat bensiini, ei loobutud kallima apelsinimahla brändi ostmisest.
Samas näevad tarbijad ise tõusvates kütusehindades ohtu enda finantsseisundile. ABC Newsi ja Washington Posti läbi viidud uuringus, kus osales ca 1000 inimest, ja mis viidi läbi märtsi keskpaigast kuni aprilli keskpaigani leidsid 71% vastanutest, et tõusvad bensiinihinnad põhjustavad rahalisi raskusi. Sarnase tulemuse sai ka CBS News, kes viis samasuguse uuringu läbi märtsi keskpaigas ning antud küsitluse tulemusena uskusid 74% küsitletutest, et kõrgemad hinnad muudavad nende olukorra raksemaks, kusjuures 43% lugesid bensiinihindu tõsiste raskuste tekitajateks. Arvatavasti selliste uuringutega kursis olev Fedi esimees Ben Bernanke ütles esimesel Föderaalreservi kohtumisejärgsel pressikonverentsil, et kõrged kütusehinnad kujutavad endast majapidamistele tõsiseid finantsraskusi.
Makroökonoomilisest aspektist on aga kaebused kõrgete kütusehindade üle võrreldes nende osakaaluga tarbijate kulutustes ebaproportsionaalselt suured. Nomura analüütikute sõnul on vähemalt alates 1960-ndatest bensiini tarbimise osakaal kogutarbimisest pidevalt vähenenud, mida on kujutatud ka alloleval joonisel. Nagu näha ilmneb langustrend selgemini bensiinitarbimise reaalse osakaalu (inflatsiooniga korrigeeritud) korral. Keskmiselt on bensiinitarbimise reaalosakaal langenud aastas 0.05 protsendipunkti. 2010. aastal oli kütuse ostmise osakaal kogutarbimises jooksevhindades 3.12%, mis on päris lähedal viimase viiekümne aasta keskmisele ehk 3.15%-le. Püsivhindades aga oli bensiinile tehtud kulutuste osakaal vaid 2.8%, mis märgib rekordmadalat taset.
Allikas: Nomura
Kui aga vaadata kõrgeid kütusehindasid üksiku majapidamise perspektiivist, leiavad mured kinnitust. Uuringud näitavad, et ootuspäraselt mõjutavad kõrged mootorkütuste hinnad erineva sissetulekuga majapidamisi erinevalt. Bureau of Economic Analysis aastatel 1999-2009 läbiviidud uuring näitab, et majapidamised, mis kuuluvad sissetulekute järgi kõige madalamasse kvintiili, kulutavad bensiinile keskmiselt 8.9% maksude-eelsest sissetulekust. Seda on ligikaudu neli ja pool korda rohkem kui kulutused kütusele kõrgeimas kvintiilis.
Allikas: Nomura
Wall Street Journal on välja toonud, et kui minevikus USA autojuhid tõmbasid kütuste tarbimist koomale vähendas see ka hindasid ning aja möödudes aitasid madalamad hinnad majandusel jälle jalad alla saada. Samas usuvad paljud naftaanalüütikud, et need ajad on möödas, sest USA nõudlus ei ole võrreldes teiste riikidega enam nii suur. Nõudluse määravad pigem kiiresti kasvavad tööstusriigid nagu Hiina, India, Brasiilia ja Saudi Araabia. Viimaste naftatarbimine on alates 2000. aastast tõusnud 76% ehk 18.8 miljoni barrelini päevas, USA tarbimine on samal ajal vähenenud 4% ehk 19.2 miljoni barrelini. Hiina tarbimine on isegi enam kui kahekordistunud, ulatudes 9.4 miljoni barrelini. Nevada ülikooli professori Stephen Browni sõnul võib öelda, et hiinlased on ameeriklased surunud väikestesse autodesse, et nad saaks ise rohkem naftat tarbida.
Mõned analüütikud aga ütlevad, et muretsemiseks põhjust ei ole ning bensiinihinnad langevad sõiduhooaja ehk juunikuu alguseks praegustelt tasemetel ca 50 senti. Kuigi see ei pruugi olla piisav, et esile kutsuda rõõmuhõiskeid inimestes, kes mäletavad veel eelmist suve, mil bensiin maksis vähem kui $3 gallonist, säästaks 50-sendine langus USA autojuhtidele ca $189 miljonit päevas ning aitaks suurendada tarbijate kulutusi. Bensiinihinna odavnemise põhjusena nähakse just nafta hinna edasist langust ning USA rafineerijate suurenenud toodangut pärast soovimatuid tootmisseisakuid, mille põhjustasid elektrikatkestused ja mitmed teised probleemid.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
