Dreamstime
Kui palju on üks dotcom ettevõte väärt? 2000. aastal hindasid investorid antud ettevõtete valuatsiooni liiga kõrgelt ning lõppkokkuvõttes kaotasid miljardeid. Aasta on nüüd 2011 ning mõned turuosalised mõtlevad, kas uus internetiettevõtete mull saab alguse juba enne, kui ettevõtted börsile jõuavad.
Üheks esimeseks ohumärgiks on tüüpiliselt olnud tõusvad ettevõtete turukapitalisatsioonid ning investorite suur huvi. Nimelt võistlevad mitmed suured investeerimispangad nagu näiteks Goldman Sachs ja JPMorgan Chase populaarsete internetifirmade aktsiate pärast. Samuti on viimase loonud uusi fonde, et jõukamad kliendid saaksid ettevõtetes osaluse osta. Antud töö teevad kergemaks USA börsid, mille kaudu professionaalsed investorid saavad eraettevõtete aktsiatega efektiivsemalt kaubelda. Peamisteks sellisteks börsideks on SharesPost ja SecondMarket.
Lisaks aktsiatega kauplemise hõlbustamisele aitab see ka jälgida internetiettevõtete märkimisväärselt suurenenud valuatsioone. Nagu alljärgnevalt graafikult näha, siis Facebooki väärtus on aastaga pea neljakordistunud ning investorid hindavad ettevõtet $75 miljardi vääriliselt. Ka Twitteri tõus ei ole olnud kuigi palju tagasihoidlikum. Siiski tuleb antud valuatsioonidesse suhtuda teatava skepsisega, sest kogused, millega antud börsidel kaubeldakse on suhteliselt väikesed, mistõttu võidakse antud meetodil omistada ettevõtetele liiga suur väärtust. Näiteks oletades, et töötaja müüb mõned aktsiad suhteliselt kõrge hinna eest, ei saa eeldada, et ettevõtte turuväärtus on antud aktsiate müügihind korda kõigi aktsiate arv.
Allikas: The Economist
Kuigi kullapalavik internetisektoris ei ole kaugeltki nii kõrge kui 2000. aastal, võib märgata mõningaid sarnasusi. Esiteks eespool toodud kiire turuväärtuse kasv. Teisalt on märgata, et järjest suurem osa ettevõtteid soovib korraldada aktsiate esmast avalikku emissiooni ning kolmandaks toimuvad suured ülevõtmistehingud. Näiteks on järgneva 12 kuu jooksul börsile oodata online mängude saiti Zynga, kupongite müügiga tegelevat Grouponit, kes lükkas tagasi $6 miljardi suuruse ülevõtupakkumise Google poolt. Hetkel spekuleeritakse, et Groupon plaanib IPOt, mille tulemusel ettevõtte väärtus tõuseks $25 miljardini.
Allikas: The Economist
9. mail teatas äriklientidele mõeldud sotsiaalvõrgustik LinkedIn, kelle eelmise aasta müügitulud ulatusid $243 miljonini, oma IPO tingimused, mille tulemusena kujuneks ettevõtte turukapitalisatsiooniks $3.3 miljardit. Päev pärast seda teatas Microsoft, et ostab $8.5 miljardi eest Skype’i. Samas ei saa internetiettevõtete tegevjuhte süüdistada IPOde suures mahus, sest investorite isu on suur. Renaissance Capital andmetel on viimase 48 tehnoloogiaettevõtte IPO puhul aktsiate hind esimese kauplemispäeva jooksul tõusnud keskmiselt 19%, mis on tööstusharudest kõige suurem näitaja.
Turuosalistest veteranid näevad antud arengutes uue mulli kujunemise jooni, viidates nii start-up’ide kui ka täiskasvanumate firmade valuatsioonidele nagu näiteks Twitter, kes otsib alles rahuldavat ärimudelit. Optimistid aga ütlevad, et uutel ettevõtetel on väga atraktiivsed äriplaanid ning suuremad ettevõtted on nendest huvitatud. Mõlemad osapooled nõusutvad aga, et internetisektoris on aset leidnud märkimisväärsed muutused. Näiteks on tehnoloogia areng muutnud lihtsamaks ja odavamaks uute ideede proovimise. Samuti leidub investoreid, kes meeleldi toetavad antud ettevõtmisi ning seekordne buum on palju globaalsem kui eelmine.
Näiteks Hiina internetiettevõtted tekitavad investorites sama palju elevust kui USA konkurendid, kui mitte rohkemgi. Hiina puhul ei ole tegu ainult riigiga, kus on suurim internetikasutajate arv, vaid see on samas ka kõige kiiremini kasvav. Eelmisel aastal oli riigis 457 miljoni internetikasutajat ning prognooside kohaselt peaks see number 2015. aastaks tõusma 700 miljonini. Ning hiinlased ei mängi ainult arvutimängudega vaid tegelevad ka internetis ostlemisega. Boston Consulting Groupi ootuste kohaselt kasvab Hiina e-kaubanduse turg 2010. aasta $71 miljardilt $305 miljardini. Alljärgnevalt on toodud ka kokkuvõttev tabel Hiina börsilkaubeldavatest internetisektori aktsiatest.
Allikas: The Economist
Avalikkuse suur huvi eraomanduses olevate internetiettevõtete vastu hakkab Ervin Cochen & Jessupi analüütiku Gary Freedmani sõnul sarnanema maaniaga. Tema sõnul on olemas mitmed mullile viitavad komponendid, sealhulgas ettevõtete toodete laiaulatuslik heakskiit. Samuti on antud ettevõtete finantsandmete kohta väga vähe teavet, kuid soov saada mõne ettevõtte aktsionäriks suur. Freedmani sõnul on turud tsüklilised ja antud juhul on tegu sama asjaga, mis eelmise tehnoloogia mulli ajal või kinnisvaraturu mulli ajal. 1999. aastal üks Silver Lake private equity fondi asutajatest Roger McNamee ütles, et ta kardab, et investorid arvavad, et kõik sotsiaalvõrgustiku ettevõtted on sama edukad kui Facebook. Thomas Weisel Partners investeerimispanga asutaja Thomas Weisel ütles, et ta on hämmastunud, vaadates, kui suur hulk kapitali internetiettevõtetesse voolab.
Teiselt poolt aga väidetakse, et seekord on tegu reaalsete ettevõtetega, kes teenivad reaalset tulu ja kasumit. Samuti peaks tehnoloogia arengu tõttu tekkima ettevõtteid, kellel ongi suur turuväärtus, sest sotsiaalmeedia ja mobiiltelefonide kasutajate kaudu jõutakse väga paljude inimesteni. Näiteks Groupon on kasumlik olnud alates 2009. aasta juunist ning käesoleva aasta müügitulud peaksid ulatuma miljarditesse dollaritesse. Võrreldes 1999. aastaga, mil internetti kasutas ca 248 miljonit (5% maailma elanikest) inimest, on auditoorium kordades kasvanud. Nimelt on Internet World Stats’i andmetel iga kolmas inimene internetikasutaja ehk ligikaudu on kasutajaid kokku 2 miljardit.
Lõpetuseks ka üks võrdlev pilt olukorrast 1999. aastal ja praegu.
Allikas: New York Times
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
