Shutterstock
Loomulikult on vastus ei. Vietnamis elab kõigest 7% Hiina rahvaarvust, mistõttu võime parimal juhul rääkida järgmisest Guangdongi provintsist.
Sellegipoolest on sarnasusi Hiina ja Vietnami arengus küllaga.
10 aastat Hiinast tagapool
Vietnam alustas Doi moi („uuendamine“) reforme 1986. aastal. Sarnaselt umbes kümme aastat varem toimunud Hiina majanduse reformimisele ja väliskaubanduse avamisele oli Doi moi eesmärk luua Vietnamist „sotsialistlik turumajandus“, mis asendas ebaefektiivset plaanimajandust. Vietnam liitus 2007. aastal Maailma Kaubandusorganisatsiooniga; Hiina tegi sama 2002. aastal.
Vietnamlaste sissetulek elaniku kohta oli eelmisel aastal $1180. Vahepealse hinnatõusuga korrigeerituna oli hiinlaste sissetulek umbes samas suurusjärgus 2000. aastal. Kui vaadata Vietnami majanduse struktuuri, siis põllumajandus, metsandus ja kalandus moodustavad Vietnami SKPst viiendiku. Hiinas oli primaarse sektori osakaal majandusest viimati nõnda suur umbes 15. aastat tagasi. Hetkel on Vietnamis iga 2.1 tööealise elaniku kohta üks ülalpeetav, mis meenutab samuti kaheksa aasta tagust Hiinat. Seega kui vaadata kui palju, kuidas, millega ja kus vietnamlased elatist teenivad, siis meenutab pilt vägagi 1997-2002. aasta Hiinat.
Tarbimine võimalustest eespool
Nõudluse poole pealt vaadatuna on aga Vietnami ja Hiina majandused väga erinevad. Vietnamis moodustas tarbimine SKPst 64%, mis on kakskorda suurem osakaal Hiina majandusest, kus tarbimine moodustab teiste suurriikide majandustega võrreldes vaieldamatult madalaima osakaalu. Vietnami kasvav nõudlus ületab juba aastaid pakkumist, mille tulemusena on riigi jooksevkonto puudujäägis. Hiinas ei ole jooksevkonto puudujäägis olnud viimased 17. aastat. Samuti ei ole Hiinas viimasel kümnendil olnud Vietnamile omast kõrget inflatsiooni. Mais kallines Vietnami tarbijahinnaindeks umbes 20% võrreldes aastatagusega. Hoogustuv inflatsioon annab märku, et Vietnami majandus on hetkel kihutamas üle oma võimete piiri.
Dongi stabiilsus küsimärgi all
Vietnami Keskpank on püüdnud jooksevkonto puudujääki vähendada läbi valuutakursi devalveerimise, mis suurendab riigi eksportijate konkurentsivõimet ja teeb importimise vietnamlaste jaoks kallimaks. Erinevalt Hiinast ei ole Vietnamil suuri valuutareserve dongi kursi kaitsmiseks, mida üritatakse hoida kindlas vahemikus USA dollari suhtes. Viimase aasta jooksul on riigi keskpank dongi kurssi mitmel korral dollari suhtes devalveerinud (viimati 8.5% dollari suhtes). Paraku on valuutakursi devalveerimine majanduse tasakaalustamise asemel seadnud küsimärgi all dongi usaldusväärsuse, mistõttu hoiavad vietnamlased suure osa rahast välisvaluutas ja kullas.
Intressimäärad tõusevad
Inflatsiooni pidurdamiseks on Vietnami Keskpank viimase aasta jooksul pankadele kehtestatud refinantseerimise- ja repomäärasid kahekordistanud. Paraku ei ole see nõudlust laenamise järele vähendanud, kuigi suhtena SKPsse on laenukoormus viimase viie aastaga juba kahekordistunud 120%-le. Väidetavalt läheb suur osa laenudest turuhinnast madalama intressiga Vietnami riigiettevõtetele. Mida kõrgemale aga intressimäärad tõusevad, seda raskemaks läheb olukord erasektori ettevõtjatel, kes on niigi hädas palgaralli ja hinnatõusuga. Näiteks LG televiisoreid tootva tehase juht Hoang Minh Tri ütles hiljuti Financial Times’le, et ta plaaniks heameelega laienemist, kuid kuna hetkel saab pangast laenu ainult 20% intressimääraga, siis peab ta laienemisplaanid edasi lükkama.
Aeglustuv SKP kasv
Vietnami SKP kasv aeglustus selle aasta esimese kolme kuuga aastasel baasil 5.4%-le (vs 4Q10 7.3%). Sellegipoolest oli aeglustumist näha ainult põllumajandus- ja ehitussektoris, kusjuures esimeses ilmselt ilmastikutingimuste tõttu. Ülejäänud sektorites jätkus aga kasv, mistõttu on ilmselt suurem aeglustumine karmimast rahapoliitikast Vietnami majandust alles ees ootamas (konsensus ootab selle aasta Vietnami majanduskasvuks ca 6%).
Vietnami aktsiad 2009. aasta tasemel
Kuna Vietnami viimaste aastate majanduskasvu iseloomustab lõdva rahapoliitikaga kaasnenud laenubuum, kardavad investorid sealse mulli lõhkemist. Vietnami Ho Chi Minh börsiindeks on kukkunud tagasi kriisiaegsele 2009. aasta suve tasemele. Kusjuures alates mai keskpaigast on Vietnami börs umbes viiendiku oma väärtusest kaotanud.
Viimaste aastate madalaimal tasemel kaupleb ka 2009. aastal NYSE'l noteeritud börsil kaubeldav fond Market Vectors Vietnam (VNM), mis pakub lihtsat võimalust jaeinvestoritele Vietnami aktsiatesse investeerimiseks (loe pikemalt siit). Pärast viimaste nädalate tormijooksu väljapääsu poole kauplevad Market Vectors Vietnami kuuluvad ettevõtted keskmiselt 10x aastast kasumit ja pakuvad 4% dividenditootlust.
Tulles tagasi Hiina ja Vietnami majandusarengu sarnasuste juurde, näib Vietnamil olevat küllaga „catch-up“ potentsiaali, mistõttu võivad sealsed aktsiad pakkuda pikaajalisele investorile huvitavat võimalust Kagu-Aasiasse investeerimiseks. Paraku on riigis hetkel riskid nii inflatsiooni-, valuuta- kui panganduskriisi tekkeks selgelt olemas, mistõttu tasub konservatiivsema iseloomuga investoritel Vietnamist kindlasti eemale hoida. Riskialdite investorite jaoks võivad spekulatsioonid Vietnami majanduse totaalsest krahhist pakkuda aga huvitavat võimalust 90 miljoni elanikuga arenguriigi pikaajalisele kasvule panustamiseks, kuna suuresti meenutab riik kümne aasta tagust Hiina rannikualaprovintsi.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
