Euro sattus eelmisel nädalal surve alla, kui Euroopa kespanga juhi kommentaarid ei suutnud Kreeka võlakriisi ja üldise riskisentimendi languse mõju neutraliseerida. Turuosaliste ootuste kohaselt jätkab keskpank intressimäärade tõstmist järgmisel kohtumisel.
USA dollar
Üldine riskisentiment oli eelmisel nädalal jätkuvalt languses, mis survestas riskantsemaid varaklasse ja pakkus tuge safe-haven valuutadele, eesotsas USA dollarile ja vähesemal määral ka Šveitsi frangile ja Jaapani jeenile. Peamine tegur negatiivse meeleolu kujunemisel on tulenenud muredest globaalmajanduse taastumise väljavaadetest, mis väljendub oodatust kehvemates makronäitajates nii USAs kui ka Euroopas ja Aasias. Optimistlikud analüütikud on arenenud riikide majanduse aeglustumist põhjendamas läbi ajutiste tegurite (näiteks energiahindade tõusu ja langenud nõudlusega) ja nende hinnangul peaks kasv peatselt hoogu juurde saama. Pessimistlikumad analüütikud näevad tunduvalt struktuursemaid probleeme (kõrge tööpuudus, riikide laenukoormus jne) ja on väljavaadete osas seega tunduvalt vaoshoitumad. Sentiment on igal juhul hetkel langemas ja riskantsematel varaklassidel peaks seega veel ruumi taandumiseks olema küll.
USA majanduskasvu aeglustumist tõdes oma eelmisel nädalal peetud kõnes ka Föderaalreservi juht Ben Bernanke. Eelkõige tekitab USA majanduse puhul muret tööturu kehv olukord: maikuus lisandus väljaspool põllumajandussektorit kõigest 54 000 uut töökohta ja ametlik töötusmäär tõusis 9,1% peale. Erasektoris lisandus maikuus küll 83 000 töökohta, kuid see näitaja on samas madalaim alates eelmise aasta juunist. Positiivsena mõjub samas majapidamistele fokuseeritud töötururaport, mis ei võta arvesse FIEsid ega majapidamiste enda poolt palgatud töötajaid ja selles kontekstis kasvas väljaspool põllumajandussektorit töötavate inimeste arv 217 000 võrra.
Kuigi USA dollar tõusis eelmisel nädalal arvestatavalt nii euro, Austraalia dollari kui ka naelsterlingi vastu, puudub dollaril hetkel selline fundamentaalne seljatagune, mis lubaks kindlameelselt väita, et dollari tõus võiks kujuneda praeguste tingimuste juures pikemaajaliseks tõusutrendiks. Peamine probleem on selle juures Föderaalreservi praegune hoiak ja soovimatus monetaarpoliitikat normaliseerida. Teatavasti lõppeb käesoleval kuul Fedi stiimulprogramm ehk QE2 ja kuigi uue programmi käivitamine ei ole hetkel tõenäoline, jätkab keskpank laenude põhiosa tagasimaksete suunamist valitsuse võlakirjadesse.
Alanud nädala makrokalendrist leiab ka mõned olulised näitajad: teisipäeval avaldatakse maikuu tootjahinnaindeksid ja jaemüügi tulemused; kolmapäeval ilmuvad tarbijahinnaindeksid, tööstustoodangu näidud ja kapitalivoogude aruanne; neljapäeval avaldatakse ehitulubade ja alustatud koduehituste andmed ning esimese kvartali jooksevkonto ja Philadelphia Fedi tootmisindeks; ja reedel tuleb Michigani ülikooli usaldusindeks.
NYBOT US Dollar Index
Euro
Euro sattus eelmisel nädalal pärast Euroopa keskpanga intressimäära otsust toimunud keskpanga juhi Jean-Claude Trichet pressikonverentsi ajal ja järgselt tugeva müügisurve alla ning seda hoolimata tõsiasjast, et Trichet oli oma kommentaarides võrdlemisi hawkish. Trichet kasutas oma kommentaarides talle iseloomulikku mõistet „hoolsa vaatluse all“, millega on üldjuhul kaasnenud intressimäärade kergitamine ja sedapuhku oodatakse uut tõstmist järgmisel kohtumisel juulis.
Eelmise nädala alguses vajus Kreeka võlakriisi ümber toimuv veidi tahaplaanile ja üldisemasse fookusse sattusid maailmamajanduse taastumise väljavaated, kuid nädala teises pooles oli Kreeka teema jälle vägagi aktuaalne. Esiteks ütles Trichet ise, et Euroopa keskpank on endiselt Kreeka võla restruktureerimise vastu ja tõi uuesti välja, et keskpank ei kavatse sellisel juhul aktsepteerida Kreeka võlakirjasid tagatisena.
Sellele seisukohale vastandusid teravalt Saksamaa rahandusministri Wolfgang Schäuble kommentaarid, milles ta tõi välja, et Kreekale suunatud uue abipaketi eelduseks on erainvestorite käes hoitava Kreeka võla restruktureerimine. Kõigile on täiesti selge, et Kreeka ei saa oma kohustustega üksi hakkama, kuid just segadus selle ümber, kes ja mis moel peaks Kreekat abistama, on turusentimenti survestamas. Kreeka võla kindlustamise hind tõusis eelmisel nädalal uutesse tippudesse.
Kreeka majanduse osakaal on eurotsooni tervikut arvestades suhteliselt tühine, kuid reaalne probleem peitub selles, et Kreeka saatus annab Euroopa ühisrahasüsteemile väga negatiivse varjundi ja kas probleemid suudetakse hoida isoleerituna või levivad need ka uuesti Iirimaa ja Portugali olukorrale ning veelgi olulisemalt – Hispaania ja Itaaliani. Hispaania ja Saksamaa 10-aastase võlakirja tulususte vahe on suurim alates euro kasutuselevõtust, mis ilmestab investorite muresid antud küsimustes, võttes arvesse, et Hispaania majandus ulatub 9%ni eurotsooni SKTst.
Alanud nädal on Euroopa makronäitajate osas suhteliselt tühi ja peamine fookus saab jätkuvalt olema euroala võlakriisil. Vähestest makronäitajatest avaldatakse sel kolmapäeval eurotsooni tööstustoodangu näidud; neljapäeval ilmuvad eurotsooni tarbijahinnaindeksid; ja reedel avaldatakse eurotsooni kaubandusbilansi andmed ja Euroopa keskpanga igakuine raport.
EURUSD
Alanud nädala olulisemad sündmused:
Risto Sverdlik
Tweet
