Kopp, kopp! Kas teie ettevõte on müügiks? - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Kopp, kopp! Kas teie ettevõte on müügiks?

Henri Adams

16.06.2011 10:21

Dreamstime

Ülevõtmised keskmise suurusega firmade hulgas on naasmas tavapärasele tasemele, kuid ülevõtmiste struktuur on läbi teinud väga olulised muutused. Ettevõtted otsivad agressiivselt strateegilisi ülevõtmisvõimalusi – tehakse rohkem pakkumisi, ülevõtmistehingutega tahetakse kiirelt lõpuni jõuda ning otsitakse atraktiivseid firmasid, mille omandamine toimuks võimalikult lihtsalt ja konkurentsivabalt.

Ettevõtted, kes hoidsid majanduslanguse ajal kulud kontrolli all ja jätsid kasumid alles, istuvad nüüd arvestatava rahahunniku otsas. Praeguses olukorras, kus majanduse taastumine edeneb vaevaliselt, pakuvad ülevõtmised tihti kiireimat ja vahest ka kergeimat teed kasumi viimiseks uutesse kõrgustesse. Identifitseerides ja ostes innovaatilisi ettevõtteid panustatakse ülevõtmisele, kui kiiremale ja odavamale võimalusele kasvust osa saamiseks, võrreldes orgaanilise arengu ning ülesehitamisega.

Krediidi kättesaadavuse paranemine turgudel on pannud ka eraettevõtetesse investeerivaid fonde (private equity firms) aktiivsemalt tehinguid otsima, et leida rakendust ligi 500 miljardile dollarile vabale rahale. Sealjuures mõeldakse strateegiliselt, sihtides kindlaid majandussektoreid ja osapooli. Aina rohkem suheldakse sobivate tehingute otsimisel ettevõtete juhtidega, kes toovad endaga kaasa aastatega kogunenud kontakte, teadmisi ja kogemusi. Paljud firmad loovad lähedasemad suhted ülevõtukandidaatidega ning seda kõike lootuses, et tehing sõlmitakse vabas õhkkonnas - vaikselt ilma suurema kärata, näiteks nädalavahetusel golfi mängides. Sellega proovitakse vältida avalikku oksjonit, kus ka konkurendid saavad oma pakkumisi teha ja hinnale mõju avaldada.

Nii et milles siis probleem?

Hoolimata ostjate rohkusest, on ettevõtete omanikud ikkagi vastumeelselt meelestatud firma müügi osas. Pepperdine’i ülikool viis hiljuti läbi uurimuse 1211 eraettevõtte omaniku hulgas. Uuringu tulemustest selgus, et omanike suurimateks ärimuredeks on muutuvad valitsuse regulatsioonid ja maksud, majanduslik ebakindlus ning piiratud juurdepääs kapitalile.

Potentsiaalseid müügihuvilisi on kosilaste otsimisel seni kammitsenud peamiselt kartus, et firma eest ei saada oodatavat hinda. Kusjuures, Pepperdine’i ülikooli uuringu põhjal olid kolm kõige olulisemat põhjust tehingute poolelijäämisel:

1) liiga suured käärid müüja ja ostja nägemuses ettevõtte väärtuse osas (27,4%)

2) kapitalipuudus tehingu rahastamisel (12,2%)

3) müüjapoolsed ebamõistlikud nõudmised (10,3%)

Need, kes otsustavad müüa, enamjaolt oma müügisoovi tervele maailmale ei kuuluta. Pigem piiratakse müügiprotsess   1-2 potentsiaalse ostjaga. Nõnda on võimalik kombata turul valitsevat huvi, hoides samal ajal ära negatiivse vastukaja tehingu läbikukkumise korral.

Omanikud peaksid olema ostupakkumiseks valmis!

Enamik firmasid ei ole müügiks valmis. On täiesti tavaline, et juhid on hõivatud firma igapäevaste tegemistega - müügiks valmisolek eeldab aga lisatööd ehk aega ja raha. Firma müügivalmidusse seadmine on tähelepanu kõrvalejuhtiv tegevus ning lisaks ka kurnav juba niigi kasutuses olevatele ressurssidele. Teisalt tuleb arvestada, et olematu või puudulik ettevalmistus võib hiljem tehingu käigus isegi kulukamaks kujuneda, võrreldes korraliku eeltööga. Enamasti jäävad ettevõtte müügiga seonduvaga kursis olemiseks tehtavad vajalikud investeeringud siiski tähtsusetuteks võrreldes võimaliku väärtuse kaotuse riskiga, mis kaasneb iga konkreetse pakkumise ning müügiprotsessiga üldiselt.

Mida peaksid ettevõtte omanikud tegema, et olla valmis?

Valmistumine kujutab endast lihtsalt teatud muutuste läbiviimist (kui neid veel tehtud ei ole), mis aitavad kaasa käimasolevale äritegevusele ja teevad hõlpsamaks ostuhuvilistega suhtlemise. Kriitiliseks võib lugeda järgnevaid esimesi samme:

  1. Kaasa ettevõtte nõukogusse inimesi, kellel on olemas eelnev kogemus ettevõtte müügiprotsessist. Ära üritagi kõike üksinda teha – teiste inimeste kogemused müügiprotsessis on hädavajalikud.
  2. Lase finantsaruanded auditeerida, et vältida ebameeldivaid üllatusi hilisemal ostjapoolsel analüüsil (due diligence). See on üks peamisi põhjuseid, miks tehingud liiva jooksevad.
  3. Kasuta tasuta või odavaid ressursse firmasisese töökorralduse ja dokumentide ülevaatamiseks. Kasuks tulevad kohalikud juura- ja äriülikoolide tudengid, kes on pädevad ettevõtte lepingute ja finantstulemuste ülevaatamisel ning analüüsil.
  4. Muuda detailsed eelarve projektsioonid, müügiaruanded jms osaks tavapärasest  tööpraktikast.
  5. Hinda oma meeskonda – kas Sinu juristidel, raamatupidajatel, pankuritel ja seotud töötajatel on eelnevaid kogemusi sarnastes tehingutes osalemisel?
  6. Kaasa nõustajad nii vara kui võimalik. Läbirääkimised hakkavad peale kohe, kui potentsiaalne ostja helistab ning sellisel juhul on suureks eeliseks võimalus kasutada kogemustega nõustaja teadmisi ja ressursse.

Turul, kus agressiivseid ostjad leidub küllaga, samas kui müüjad on ebakindlad oma kavatsustes, on ülevõtmised muutunud rohkem ostjate poolt algatatud protsessiks. Omanikud, kes tajuvad suurenenud tõenäosust, et üks hommik lihtsalt tullakse pakkumisega uksele, peaksid olema valmis ust avama. Miks? Olles valmis, saab omanik adekvaatselt hinnata pakkumise atraktiivsust ja selgelt planeerida edasisi samme, maksimeerida ettevõtte väärtuse potentsiaali ning vältida kaduma läinud võimalust praeguses ülikonkureerivas keskkonnas.

Loe lähemalt LHV Panga ettevõtete nõustamise teenusest – viide.

Artikkel on tõlge VenturBeat portaalis ilmunud Stefanie Dhanda M&A turu ülevaatest, Pepperdine University „Private Capital Markets Project“ uuringu põhjal.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon