Shutterstock
Vene turg on huvitavas olukorras. Ühelt poolt paistavad turud tõusuteel olevat: IMF ennustab 2011. aasta majanduskasvuks 4,8%; RTS indeks, kus kajastuvad 50 Vene ettevõtte aktsiad, oli aprilliks 15% plussis võrreldes aasta algusega, kuigi praeguseks on kergelt langenud. Teisalt on aga aasta esimese viie kuuga Vene ettevõtted olnud tõsiselt hädas börsile tulemistega. Tänavu on näiteks 5 firmat jätnud IPOd pooleli; teised firmad, kellel see on õnnestunud, ei ole aga enamasti saanud aktsiate märkimisega loodetud summasid ning lisaks kauplevad ka praegu allpool hinnast, millega börsile tuldi. VTB Group ja Yandex on sel aastal jäänud ainukesteks aktsiateks, mis siiani veel kauplevad ülalpool IPO hinda.
Kas siis Venemaa on ahvatlev pakkumine, või pigem mitte? Vene börsil kaubeldavad fondid (edaspidi ETF – exchange-traded funds) on sel aastal endale saanud umbes poole arenevatele turgudele läinud rahast. Kuid sellest ei tasuks teha nüüd kohe järeldusi, et meie idanaaber on investorite jaoks meelispaigaks saanud. ETFde käibekasvu võib pigem seostada kütusehindade tõusuga. Chris Weafer, Uralsibi peastrateeg, näeb, et investorid on kasutanud Vene ETF-e pigem kütusehindade tõusust kasu saamiseks. Riccardo Orceli, kes vastutab Ida-Euroopasse investeerimise eest Bank of America Merrill Lynchis, hinnangul on jätkuvalt kõrged kütusehinnad Venemaale kasuks ning tulevik paistab meie idanaabrile helgena, eriti kui võtta arvesse probleeme, millega seisavad silmitsi teised riigid ja regioonid.
ETF-d pakuvad head võimalust Vene börsilt kasu saamiseks. Näiteks ei pea siis investorid liigselt pingutama, et mõista keerulisi ettevõtete suhteid või poliitilist olukorda, milles firmad peavad tegutsema.
IPOd on aga samas ajalooliselt nõrgalt välja kukkunud. Andrew Cornthwaite’i, Renaissance Capitali juhatuse aseesimehe hinnangul ei ole Vene ettevõtete IPOdel just parim maine. „Üldiselt arvatakse Londonis ja New Yorkis, et Vene firmad ajavad taga iga võimalikku raha tegemise võimalust. Viimase aasta jooksul on seetõttu paljud tehingud olnud raskendatud,“ kommenteerib olukorda Cornthwaite.
Arenevate turgude võlainvestorid loodavad aga Venemaal toimuvast rohkem kasu lõigata, sest üldiselt on Vene ettevõtted, kes võlakirjade välja andmise teed läinud, finantsaruannete järgi väga elujõulised. Jonathan Browni (tegeleb Euroopa võlakirjadega Barclays Capitalis) sõnul on Vene võlakirjade hinnad tagasi kriisieelsel tasemel.
Moskva investeerimispankade üheks probleemiks on aga, et võlakirjade emiteerimine on viimasel ajal vähenenud. Seda eelkõige põhjusel, et loodusvaradega tegelevatel ettevõtetel on käes palju raha ning lisaks ei ole turul väga palju võimalusi konkurentide ülevõtmiseks või liitumisteks. 2010. aastal oli otseste välisinvesteeringute maht 13,8 miljardit dollarit. Peaminister Vladimir Putin on avaldanud arvamust, et lähitulevikus peaks see summa tõusma 4-5 kordselt.
Kahjuks üks asi, millele Putin ei saa niisama lihtsalt tellimust sisse anda, on välisinvesteeringud. Siiani on igal aastal toimunud käputäis suuri tehinguid, kuid et välisinvesteeringute maht tõuseks peaminister Putini oodatud tasemeni, peaksid olulised muutused toimuma eelkõige riigis endas.
Rasmus Noormägi on LHV väärtpaberi analüüsiosakonna praktikant.
Käesoleva loo allikaks on The Wall Street Journalis 16. juunil ilmunud artikkel
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
