Lääneriikide suurest võlakoormusest on viimasel ajal nii palju kirjutatud, et tekib küsimus, mis on Itaalia puhul uut. Lisaks probleemi ulatusele on teistmoodi see, et Itaalia maksejõuetuse vastu müüdud kindlustuste maht on eurotsooni suurim. Seega oleks maksmata jätmise otsesed tagajärjed oluliselt ulatuslikumad.
Investorite tähelepanu koondus Itaaliale vahetult pärast Kreeka olukorra ajutist rahunemist. Oma osa selles oli mängida peaminister Silvio Berlusconi ja rahandusministri Giulio Tremonti sõnasõjal, mis väljaütlemistega stiilis „kui mina kukun, siis Itaalia kukub ja kui Itaalia kukub, siis eurotsoon kukub“ (Tremonti) maailma tabloidide esikaaned vallutas.
Graafikult 1. on näha, mis analüütikuid murelikuks teeb. Nimelt on Itaalia avaliku sektori võlgnevus hetkel ligi $2,2 triljonit ning selle näitajaga ollakse Euroopas esimesel kohal. Teiseks ei saa tähelepanuta jätta võla suhet SKT-sse, mis on hetkel ligi 120%. See tähendab, et kui Itaalia seab eesmärgiks hoida võla suhet SKT-sse muutumatuna, siis peaks tasakaalus eelarve juures majandus igal aastal kasvama võla pealt makstava intressi võrra, mis hetkel on keskmiselt veidi alla 5%. Viimase viie aasta vältel on Itaalia nominaalne SKT keskmiselt kasvanud 1,1%. Seejuures 2010. aasta nominaalne kasvunumber oli 2,4% ning sel aastal prognoositakse 3,4% kasvu. Samuti ületas eelarve defitsiit 2009. ja 2010. aastal 5% piiri. Sellises olukorras avaliku sektori võla suhe SKT-sse ainult suureneb.
Graafik 1. Eurotsooni riikide avaliku sektori võlg ja CDS-id. Allikas: Bloomberg
Positiivne on see, et Itaalia valitsus on astumas jõuliseid samme tasakaalus eelarve suunas ning kulude kärpimise toel loodetakse lähiajal neutraalne eelarve parlamendis läbi suruda. See oleks alles esimene samm võlakoorma vähenemise suunas, sest juhul kui keskmine võlalt makstav intress jääb praegusele tasemele, siis selleks, et 50 aasta pärast oleks võla osakaal SKT-st jätkusuutlikul tasemel, (erinevatel hinnangutel on selleks 50%) oleks vaja 6,8% iga-aastast nominaalset SKT kasvu. Seega on valitsusel majanduse reformimiseks palju veel teha. Suurimaks väljakutseks saab olema ettevõtete efektiivsuse suurendamine eriti Lõuna-Itaalias, mis oma olemuselt ja elulaadilt sarnaneb täna pigem allakäinud Kreekaga.
Itaalia jaoks on määrava tähtsusega järgmised kaks aastat, kui aeguvad $400 miljardi väärtuses võlakirju. Nende refinantseerimise intressist sõltub, kui palju hakkab lähitulevikus maksma võlgade teenindamine. Võrreldes Kreekaga on Itaalia eeliseks see, et veidi üle poole võlakirjadest on ostetud suhteliselt ostujõuliste Itaalia majapidamiste poolt ning uute võlakirjade oksjonitel on nemad tõenäoliselt huvitatud võlakirjadesse investeerimisest. See peaks aitama refinantseerimise kulu Itaalia valitsuse jaoks suhteliselt madalal hoida.
Graafikult 2. on näha Itaalia 5-aastaste võlakirjade tootluse kasv viimase aasta jooksul võrreldes teiste Euroopa riikide võlakirjadega. Tasub meeles pidada, et Portugali ja Kreeka abipakkidest hakati rääkima, kui investorid hakkasid nõudma nende riikide võlakirjadelt vähemalt 5% tootlust.
Graafik 2. Euroopa riikide 5-aastaste võlakirjade tootlus. Allikas: Bloomberg
Lisaks probleemi suurusele on Itaalia võlakriisi eripära veel maksejõuetuse vastu ostetud kindlustuste (CDS-ide) hulk. [CDS-ide kohta on informatiivne artikkel kättesaadav siit] Graafikult 1. on näha, et Itaalia võlakirjade CDS-ide turg on oluliselt suurem kui kõigi muude eurotsooni riikide CDS-ide maht. Tähelepanuväärne on seegi, et Itaalia võlakirjadele on väljastatud enam kui $20 miljardi väärtuses CDS-e samal ajal kui Lehman Brothersi maksejõuetuse kaitseks kaubeldi CDS-idega $5 miljardi ulatuses. See annab alust prognoosida, et juhul kui Itaalia annab alust CDS-ide omanikele raha välja nõuda, siis selle mõju finantsturgudele oleks korduvalt hullem 2008. aasta Lehman Brothersi pankrotist.
Itaalia avaliku sektori võlast rääkides on määrava tähtsusega järgmised paar aastat, kui selgub, mis hinnaga suudetakse võlg refinantseerida. Itaallaste kasuks võrreldes teistega on see, et probleemiga on juba asutud tõsiselt tegelema: kulusid kärbitakse ning eelarve on plaanis mõne aastaga tasakaalu viia. Samuti on eeliseks tõsiasi, et valitsuse kreeditorideks on valdavalt Itaalia sisetarbijad ning see seab analüütikute hinnangul eeldused edukateks võlakirjade oksjoniteks. Ilmne on aga see, et juhul kui SKT suuruse järgi maailma 10. riik kohustuste täitmisega hakkama ei saa, siis tagajärjed oleks globaalsele rahandussüsteemile fataalsed.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
