Perioodist, mil Henry Hub maagaas maksis $13/mmBtu on möödunud kolm muutusterohket aastat. Globaalse nõudluse vähenemise tulemusena läbisid maagaasi hinnad erandlitult kõikides maailma otstes märkimisväärse korrektsiooni. Majandustegevuse aktiviseerudes kerkis esile aga hoopis kaks erineva hinnaklassiga turgu – USA ja ülejäänud maailm.
Maagaasi globaalsed hinnaerinevused kerkisid esile 2010. aasta teises pooles ning seletusi selleks on mitu. Vastupidiselt Euroopale ja Aasiale, kus maagaasi hind langes ajavahemikul 2008 kuni 2009 ennekõike nõudluse ootamatu vähenemise ning üleliigsete varude tõttu, oli ning endiselt on USA ajalooliselt madalate hindade peamiseks seletuseks hoopiski hüppeliselt kasvanud pakkumine – kildagaasi revolutsioon on USA maagaasisektori ümber defineerinud.
Vertikaalsete puuraukude asendamine horisontaalsete puuraukudega, mis võimaldab maapõuest ekstraheerida rohkem gaasi, ei ole kaasa toonud üksnes tootmismahtude kasvu, aga ka tootmiskulude languse. Efektiivsemate horisontaalsete puuraukude tõttu on kuiva gaasi (st mitte vedelgaas) tootmine USAs keskmist päevast tootmist arvestades 2007. aastast tõusnud ca 255 miljoni kuupmeetri (9 Bcf) võrra. Sektori analüütikud aga prognoosivad, et sarnast trendi võib oodata ka tulevatel aastatel – CY2011 käigus oodatakse maagaasi tootmise kasvuks keskmist päevast tootmist arvestades ca 82 miljonit kuupmeetrit (2.9 Bcf) ja CY2012 käigus peaksid keskmised päevased tootmismahud suurenema ca 44 miljonit kuupmeetrit (1.2 Bcf).
Ajalooliselt madal maagaasi hind on sundinud nii mõnegi ettevõtte traditsioonilised tootmisliinid sulgema ning avama uued horisontaalsed puuraugud. Allolev graafik demonstreerib hästi äsja öeldut – Eagle Ford maardla näol on tegemist USA ühe suurima maagaasi maardlaga. Kui paar aastat tagasi olid mitmed sektori analüütikud skeptilised kildagaasi pealetungi õnnestumise suhtes, siis kõik hirmud seoses hinnalangusega on nüüdseks realiseerunud. Ka tulevatel aastatel saab pigem teemaks olema tootmismahtude kasv, mitte nõudluse-pakkumise vahekorra stabiliseerumine. EIA andmete kohaselt moodustas 2005. aastal kildagaas vaid 5% USA maagaasi tootmisest. Tänaseks on see kasvanud ca 30% peale. Kildagaasi CY2011 ja CY2012 tootmise kasvuks prognoositakse vastavalt 173 miljonit kuupmeetrit (6.1 Bcf) ja 145 miljonit kuupmeetrit (5.1 Bcf).
Allikas: Goldman Sachs Research
Kasvavast tootmisest USA suurimates maardlates (Eagle Ford ja Marcellus) on potentsiaalselt võimalik kasu lõigata panustades torujuhtmeid opereerivatele ettevõtetele, mis teenivad lisatulusid tootmise kasvult. Tegemist on kapitaliintensiivse sektoriga, mistõttu on suur enamus energiatootjaid maagaasi või toornafta transportimiseks pigem kasutamas partnerite poolt pakutavaid teenuseid.
Samas tuleb tõdeda, et justnimelt tootjatele oleks situatsioon võinud veelgi keerulisemaks kujuneda. Alates 2009. aasta oktoobrist on talvekuud olnud ajaloolisest keskmisest külmemad ja suvekuud soojemad – talvel on kulunud rohkem gaasi kütteks ja elektri tootmiseks ning suvel on omakorda kliimaseadmete tõttu kasvanud elektri genereerimine. Goldman Sachs analüütikute hinnangul on ilmamuutused nimetatud ajaperioodist saati tähendanud 24 miljardit kuupmeetrit (885 Bcf) enam maagaasi nõudlust, ilma milleta oleksid varud olnud suuremad ja seetõttu ka hinnad kujunenud veelgi madalamateks.
Erinevate ettevõtete kinnitusel vähenevad maagaasi traditsiooniliselt (st vertikaalsed puuraugud) tootvate puurtornide mahud aastas ca 11% ning lähimate aastate perspektiivis võib see tõusta 20%-ni. Vaatamata sellele, et USAs on käimasoleval suvel teatatud mitmest kuumalainest, siis ajaloolisest keskmisest ei ole ilm oluliselt soojem olnud – nii-öelda ilmafaktor on hindade toetamisel tähtsust kaotamas. Samuti on mitmed ettevõtted analüüsimas hüdroelektri võimalusi Loode-USAs, mis võib tulevikus nõudlust omakorda vähendada. Eelmainitud riske on aga tasakaalustamas vähenev maagaasi import Kanadast ja suurenev eksport Mehhikosse. Neto keskmine päevane maagaasi import on käimasoleval aastal olnud ca 147 miljonit kuupmeetrit (5.2 Bcf) vs konsensuse poolt oodatud 164 miljonit kuupmeetrit (5.8 Bcf).
Loetud kuud tagasi osalesin energiakonverentsil, mille peaesinejaks oli USA ühe suurima energiaettevõtte Duke Energy Corp. tegevdirektor James E. Rogers. Kogenud juhi kinnitusel on elektri tootmine lähiaastatel kujunemas ülimalt aktuaalseks, kuna aastatel 2015 – 2018 suletakse peamiselt regulatoorsetel põhjustel mitmed riigi suurimad kivisöe elektrijaamad, mis moodustavad täna ca 15% terve riigi elektritootmisest. Huvitaval kombel käis James E. Rogers ühe alternatiivina välja maagaasi, millele laienemiseks on ka ettevõte ise teinud tohutult kapitalikulutusi. Seejuures tõdes CEO, et pääsu ei ole ka ebapopulaarse tuumaenergia osatähtsuse kasvust vaatmata sellele, et koguni 14 tuumaelektrijaama on järgmise kümnendi käigus kohustatud uuendama oma litsentse (moodustades kokku 12.1 GW). Paraku on poliitilise surve tõttu uute projektide läbisurumine viimastel kuudel muutunud keeruliseks – seniste plaanide kohaselt ehitatakse tuleva kümnendi jooksul USAsse 3 uut tuumaelektrijaama, mis toodaksid 5.6 GW elektrit.
Alloleval graafikul on kujutatud kivisöe ja maagaasi hinnad ($/mmBtu), mis räägivad selgelt maagaasist elektri tootmise kasuks – uusi elektrijaamu ehitades on tänaste hindade juures arukas eelistada maagaasi kivisöele. Paraku olulist maagaasi hinnatõusu James E. Rogers lähiajal ei näe, kuna elektrijaamade ümberehituskulud ületavad endiselt kivisöest odavama küttematerjali ehk maagaasi põletamise pealt säästetud summat. Teisisõnu, suuremat hinnalisa tänasele maagaasi hinnale tuleb kõikide eelduste kohaselt oodata veel vähemalt paar aastat.
Central Appalachian kivisöe ja Henry Hub maagaasi hinnavõrdlus ($/mmBtu)
Allikas: Goldman Sachs, Bloomberg, LHV
Tweet
