Neljapäeval suviselt soojas Brüsselis toimuv euroala riigi- ja valitsusjuhtide erakorraline tippkohtumine tõotab tulla seekord tõeliselt kuum, sest peamiseks kõrgetasemelise kohtumise eesmärgiks on Euroopa riikide võlakoorma all hõõguva ning igal hetkel heleda leegiga lõkkele lööma ähvardava rahanduskriisi vältimine.
Ametlikult on tippkohtumise peateemaks Kreeka uue programmi rahastamismudeli arutamine, kuid euro usaldusväärsust ja Kreeka pankrotti vältimist siduva võrrandi lahenduskäik saab peamiseks tööriistaks hoopis Portugali, Iirimaa ning elevandina keset tuba asuvate Itaalia ja Hispaania finantsprobleemide lahendamisel. Suunates aga silmad horisondile on pikas perspektiivis laual ühisraha euro tulevik, mis on hetkel läbimas tõsist riikidevahelist pingutust ning kompromisse nõudvat tuleproovi.
Kui eelmisel kevadel Kreekale lubatud abipaketi väljakuulutamise hetkeks oli Euroopa EFSF päästemehhanismi loomise läbi selgelt võlakriisi juurte edasisele tungimisele piiri seadnud, finantsturud maha rahustanud ning turgudele andnud selge signaali, et edasiste sündmuste kulgemise ohjad on kindlates kätes, siis nüüdseks on võlakriis valitsuste ja Euroopa Keskpanga haardest taas väljunud ning viimased on sündmuste arengust mitme käigu võrra maha jäänud. Kui veel kahe nädala eest piirnes mure kõrge võlakoorma teenindamise pärast vaid nn perifeeria riikidega nagu Kreeka, Portugal ja Iirimaa, mis moodustavad rahanduslikus mõistes eurotsooni kooriku, siis nüüdseks on murenema hakanud ka märksa olulisemad Euroopa majanduse tuuma ümbritseva Itaalia ja Hispaania tuleviku väljavaade, millega liikus võlakriis märksa ohtlikumasse faasi.
Hispaania ja Itaalia 10-aastaste võlakirjade tulususmäärad on loetud päevadega tõusnud riikide eurotsoonis olemise kõrgtasemeteni ehk 6% juurde, ületades sellega kriitilise 5% turvatsooni. Seni Saksamaast vaid tagasihoidlikult kõrgema võlakirjade intressimääraga laenu võtnud riigid peavad nüüdseks kolme protsendipunkti võrra kopsakamat hinda tasuma, mis juba selgelt ohustab riikide pikaajalist võlateenindamise võimet. Kui Kreeka, Iirimaa ja Portugali majandused kokku moodustavad eurotsooni SKT-st vaid 6%, siis Itaalia ja Hispaania majandused annavad rahaliidu omast juba kolmandiku. Sellega on võlakriis kandunud täiesti uuele võitlusväljale, kus on kaalul juba arvestatav osa Euroopa maksevõimest.
Kuigi Itaalia ja Hispaania võlakirjad on liikunud väga lühikese ajaga ohtlike tasemeteni, siis hetkel ei räägita nimetatud riikide pankrotist nagu seda tehakse Kreeka puhul, kelle 2-aastaste võlakirjade tulususmäär on jõudnud ulmelise 40% piirimaile. Võlakirjainvestorid on viimastel nädalatel muutnud oma hoiakut Itaalia ja Hispaania osas peamiselt Kreeka lahendamata küsimuse tõttu, millele vastuse andmisega on teised eurotsooni riigid hätta jäänud. Kui Ateenal lastakse minna pankrotti, siis arusaadava põhjusega eeldatakse sarnast sündmuste käekäiku ka Lissabonilt ja Dublinilt ning sel juhul juba Roomalt ning Madridilt. Hetkel hindavad turud Kreeka maksevõimetuks muutumist ligi 90% tõenäosusega, Iirimaa ja Portugali puhul on ootused hüpanud 60% juurde ning Hispaania ja Itaalia sarnase stsenaariumi tõenäosus on juba üks viiest.
Pretsedenditu olukord, kus üks rahaliidu liige on liikumas maksevõimetuse suunas ning Euroopa Liit vaevleb eriarvamuste ja otsustamatuse küüsis, mõjub finantsturgudele rusuvalt. Teadmatus, ebakindlus, ning seniste mängureeglite muutumine tekitab turgudel pingeid. Mis veelgi ohtlikum, finantsturgude negatiivne sentiment on jõudmas juba ka reaalmajandusse. Eurotsooni riikide majandususaldusindeks on võtnud murettekitava suuna alla, sama on juhtunud ka tööstustoodangu näitajatega, mis vihjab järgnevatel kvartalitel Euroopa SKP kasvu aeglustumisele. Kui seni on nõrkasid majandusnäitajaid näidanud vaid probleemsed Lõuna-Euroopa riigid, siis esimesi märke perifeeria riikide võlakriisi kahjustavast mõjust on näha juba senise Euroopa majanduse kasvumootorina esinenud Saksamaal. Sellel nädalal langes Saksa investorite kindlustunne madalaimale tasemele alates 2009. aasta algusest, mis annab signaali, et majandustingimused lähikuudel kehvenevad. Eurotsooni majanduskasvu säilitamise nimel on oluline jõuda Kreeka rahastamise osas kiirelt kokkuleppele, mis rahustaks finantsturge ning leevendaks teiste probleemsete riikide olukorda.
Kuigi eurotsooni ja Euroopa Keskpanga jäigad seisukohad Kreeka abistamise küsimuses on viimase aastaga ning isegi viimaste nädalatega paindlikumaks muutunud, siis endiselt leidub erinevate osapoolte vahel seni ületamatuks osutunud lõhesid. Saksamaa kindel positsioon neljapäevasel tippkohtumisel on, et Kreeka abistamises peavad osalema vabatahtlikkuse alusel ka erasektori võlausaldajad. Võlakirjade tähtaegade pikendamise või nende ülerullimise korral kuulutavad reitinguagentuurid Kreeka tõenäoliselt maksejõuetuks ning sellisel juhul ähvardab Euroopa Keskpank Kreeka riigi võlakirju laenutagatisena enam mitte aktsepteerida. Viimane on seni olnud aga peamine hapnik Kreeka finantssektorile, kuna võlakirjade tagatisel on keskpank seni finantseerinud varjusurmas olevaid riigi kommertspankasid.
Euroopa Keskpanga hiljutistest sõnavõttudest võib järeldada, et nad on valmis oma praeguseid seisukohti ümber vaatama, mis tähendab, et tõenäoliselt otsustatakse Kreeka neljapäeval lasta tehnilisesse maksevõimetusse. Turgudele see uudisena ei tuleks, kuna võlakirja hindadesse on selline stsenaarium juba sisse hinnatud. Oluline on aga, et Kreeka maksevõimetuks muutumine toimuks planeeritud tegevusena ning see ei ohusaks teisi probleemseid riike ega eurotsooni finantsstabiilsust tervikuna. Kuid endiselt oleks tegemist lühiajalise käiguga ning pigem Kreeka probleemidega tegelemisega, samal ajal kui tuld on võtmas juba naaberkülad. Euroopa võlakriisi ohjamiseks on vajalik teha märksa jõulisem pingutus, mis oleks suunatud pigem Hispaania ja Itaalia maksevõimetuse vältimiseks ning isegi taoliste võimaluste esile kerkimise summutamiseks.
IMF-i hinnangul tuleks euroala ajutise kriisifondi EFSF-i kasutada Kreeka võlakirjade turult suures mahus tagasiostmiseks, mis samaaegselt aitaks vähendada Kreeka võlakoormat ning annaks investoritele võimaluse vähemalt osaliselt Kreekale laenatud raha tagasi saada. Sama retsepti saaks kasutada ka Portugali, Hispaania, Iirimaa ja Itaalia võlakoorma vähendamisel. Nimetatud riikide riigivõla ja SKP suhte tagasitoomiseks juba turvalise 60%-ni oleks EFSF-i vaja suurendada praeguselt 440 miljardilt ligi kolmekordseks ehk 1500 miljardi euroni. Sellisele sammule seisab aga väga kindlalt vastu Saksamaa. Tervikpilti silmas pidades on lisaks majandusreformide juurutamisele ning hädapäraste likviidsussüstide tegemisele möödapääsmatu kriisifondi märkimisväärne laiendamine, kuna selline pingutus kaalub ülesse euroliidu lagunemisega tekkiva ulatusliku kaose.
Neljapäeval toimuval eurotsooni tippkohtumisel peavad riigid leidma Euroopa finantssüsteemi murendava ebastabiilsuse jaoks ravimi, et mitte ainult Kreeka riigi rahanduslikku olukorda parandada, vaid taastada turgude usaldus ka Itaalia ja Hispaania suhtes. Kreekale osutatavad meetmed saavad sellisel juhul lakmuspaberiks, mida saab kasutada ka teiste riikide puhul. Vältimaks Euroopa majanduskliima olulist jahenemist peavad Euroopa riigijuhid võlakriisile lahenduste otsimisel tegema lähiajal olulise läbimurde.
Eesti peamiste kaubanduspartnerite ehk Soome ja Rootsi majanduse ühisnimetaja on suur sõltuvus Euroopa majanduse tervisest, mis tähendab, et kui võlakriis ootamatult peaks süvenema, siis makrokliima jahtumine jõuaks läbi Põhjamaade kiirelt ka Eestisse. Eesti jaoks oluliste kaubanduspartnerite majanduskliima jahenemises ja riikide majandususalduse languses peitub Eesti majanduskasvu jätkusuutlikkuse jaoks peamine oht. Seepärast mõjutab Eestit, kui väikest väliskeskkonnast sõltuvat avatud majandust, Euroopa majandusruumi ning ühist valuutat varjutav ebakindlus sama palju kui teisi rahaliidu liikmeid.
Artikkel ilmus algselt E24 majandusportaalis
Tweet
