Mida teha pankadega? - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Mida teha pankadega?

Nelli Janson

16.08.2011 11:08

Finantsturgudel on jälle ärevad ajad ja pangad, mis mõned aastad tagasi aset leidnud finantskriisis kandvat rolli mängisid, on peale ajutist kergendust sattunud taaskord probleemide keskpunkti. Kas nüüd on aeg pangaaktsiatesse investeerimiseks või tuleks neist hoopis kaarega mööda minna?

Sellele küsimusele aitavad vastust leida analüütikud, kes tegelevad päevast päeva panganduses toimuva uurimisega ning kelle arvamust on küsimas käinud juba tuttav The Wall Street Transcripti meeskond.

Christopher Mutascio töötab Stifel, Nicolaus&Co nimelise panga analüüsiosakonnas ning tema tööks on pangaaktsiate katmine. Eelnevalt on ta sama tööd teinud ka Credit Suisses. Suures plaanis näeb Mutascio seda, et kuigi pankade krediidikvaliteet on oluliselt paranenud, siis investorid sellele tähelepanu hetkel ei pööra ning jälgitakse pigem panga tulubaasi kasvu, mis hetkel paraku oodatud progressi ei näita. Mitmesugused eluasemelaenudega seotud nõuded hoiavad pankade kulud kõrgel ning kidurad kasumid peletavad investorid pangaaktsiatest eemale.

Teine küsimus, millele investorid pankade puhul vastust otsivad on valuatsioon. Kuigi ajaloolisi näitajaid vaadates näivad kõik pangaaktsiad hetkel väga odavad, siis paraku ei oska keegi hetkel hinnata, mis on nö uus normaalne pangaaktsia valuatsioon, võttes arvesse karmistunud kapitalinõudeid. Analüütiku arvates kalduvad investorid hetkel uskuma, et pangaaktsiate valuatsioon on uute regulatsioonide tõttu lõplikult halvenenud ning esimene reaktsioon on olnud vabaneda esmalt investeeringutest pangandussektoris ning küsida küsimusi hiljem.

Kui küsida Mutasciolt kumba panka ta eelistaks, kas J.P Morgan (JPM)-i või Bank of America (BAC)-i (mõlemal on Hoia reiting), siis pigem valiks analüütik esimese. JPM tuli finantskriisist märksa väiksemate kahjudega välja kui enamus suuri panku ja tegelikkuses ei vajanud JPM sentigi TARP-i raha, aga kuna nad selle siiski võtsid, on neil seetõttu ka märk küljes. Ka neil on tänaseni kodulaenudega teatud probleemid üleval, aga kaugeltki mitte selles mahus kui BAC-il.

Mis puudutab pangandussektorisse investeerimist, siis möönab Mutascio, et osad pangad on hetkel piisavalt odavad, et neisse investeerida, aga kui minna tagasi investorite ebakindluse juurde, siis on ikkagi õhus mitmed küsimused ja investorid pelgavad,et USA-st saab järgmine Jaapan või USA on sisenemas nii öelda kadunud dekaadi. Kui Ühendriike ootab ees veel aastaid madalate intressidega majanduskeskkonda, siis puudub igasugune põhjus pangaaktsiatele Osta reiting anda, aga teisest küljest, kui mõni makronäitaja peaks viitama paremale SKT kasvule, mis kiirendaks intressimäärade tõstmist, siis võib investorite meeleolu väga ruttu muutuda ning pangaaktsiatest võivad äärmiselt kiiresti saada parimad investeerimisideed.

Richard X. Bove  on analüütik, kes pikemat tutvustamist ilmselt ei vaja, sest ta on üks hinnatumaid analüütikuid pangandussektoris. Bove alustas oma karjääri aktsiaturgudel juba 1965. aastal ning on aastate jooksul töötanud nii analüütikuna kui ka analüüsiosakonna juhina mitmetes erinevates analüüsimajades. Hetkel töötab Bove Rochdale Securities`s analüütikuna ja tema haldusalasse kuulub loomulikult pangandussektor.

Bove`i arvates on globaalne finantssüsteem nii nagu me seda täna tunneme läbi tegemas kardinaalseid muutusi. Viimase 70ne aasta jooksul on USA finantssüsteem domineerinud kogu maailma oma. USA liidripositsioon oli võimalik tänu suhteliselt tasakaalustatud eelarvele ja äärmiselt tugevale majanduskeskkonnale. USA-l oli tohutu kaubandusbilansi ülejääk ja valuuta, mis oli tagatud suurima kullavaruga maailmas.

Nüüd on kõik see muutunud. Viimase kümne aasta jooksul pole USA suutnud müüa oma tooteid rohkem välismaale, kui sisse osta, mis tähendab, et riigil on tekkinud märkimisväärne kaubavahetuse puudujääk. Lisaks sellele on USA-l kogunenud ka tohutu riigivõlg, mida ei suudeta enam ohjeldada. Valitsus pole osanud välja tulla ühegi hea plaaniga, kuidas majandus uuesti tõusule aidata ning võimalik QE3 tooks tõenäoliselt sama suurt kasu kui selle eelkäijad QE1 ja QE2 ehk teisisõnu mitte vähimatki. Seega, kui leitakski lahendus, mis olukorda ajutiselt leevendab, ei tähenda see, et probleem on kadunud ja USA panku ei saa paraku sellest olukorrast distantseerida.

Bove ütleb, et kui hetkeks makromajanduslikud näitajad kõrvale jätta ja vaadata pangandussektorit eraldiseisvalt, siis pankade väljavaated on tegelikult üsna head. Bove`i  sõnul on pangad viimased kolm aastat tegelenud just sellega, mida valitsus neilt oodanud on - kapitali kogumisega. Kui vaadata pankade kapitali protsentuaalset osakaalu nende varadest, siis on see näitaja kõrgeim alates 1935. aastast. Teiseks on pangad praegu äärmiselt likviidsed ehk teisisõnu neil on tagavaraks rohkem vaba raha, kui neil on olnud viimase paarikümne aasta jooksul.

Kõige ekstreemsem näide on siinkohal Citigroup (C), millel on $ 176 miljardit kapitali, $ 184 miljardit vaba raha ja lisaks on neil veel $ 170 miljardi eest valitsuse poolt tagatud võlakirju, mis kokkuvõtteks tähendab, et pangal on $ 345 miljardi väärtuses raha ja raha ekvivalente. Seega on C-i raamatupidamislik väärtus 100% raha.  Bank of America (BAC) pole küll nii tugev kui C, aga suhteliselt lähedal. JPM ja Wells Fargo (WFC) on küll natuke nõrgemad, kuid samuti liikumas samas suunas.

Bove`i sõnul on pangad hetkel suurepärasel positsioonil, aga neil pole võimalik oma tugevust reaalselt lihtsalt kasutada, sest majandusnäitajad ei luba kasvavat nõudlust laenude järele ja selgusetus uute regulatsioonide osas tekitab jätkuvalt ebakindlust. Mingil hetkel peab valitsus lõpetama pangandussektori survestamise ja lõpetabki. Ühel päeval on kõik valitusepoolsed tingimused pankade poolt täietud ja kui see juhtub, siis neist nõuetest saavad püsikulud. Siis kasvavad nii tulud kui ka kasum ning panganduse väljavaated muutuvad väga positiivseks.

Bove`i isiklikuks eelistuseks on Citigroupi aktsia eelpool nimetatud põhjustel ning lisaks sellele usub analüütik, et C-l on parim ärimudel pangandussektoris. Mitte ükski teine pank maailmas ei tegutse nii mitmes riigis kui Citigroup ja ei oma nii palju kliente neis riikides kui Citigroup. Kui C jätkab sarnase ärimudeliga ning koos parima tehnoloogiaga on see pank Bove`i sõnul peatamatu. Teiseks lemmikuks on Bove`le JPM ja seda eelkõige panga tugeva juhtkonna tõttu. Bove`i sõnul on panga CEO Jamie Dimon targem kui kõik teised ja tema geniaalsus seisneb eelkõige oskuslikus meeskonna valikus, selle suunamises ning õpetamises. Bove`i arvates on arukas paigutada oma raha sellise panga aktsiatesse, mille juhtkond teab väga täpselt, mida nad teevad.

Järgmise 12-18 kuu jooksul prognoosib Bove, et jätkub USA finantssüsteemi tähtsuse vähenemine globaalses plaanis ning sellega koos kahaneb USA võim maailmas, mis omakorda mõjutab negatiivselt ka USA panku ja mitte sellepärast, et need oleksid halvas seisus. Bove ise on hetkel mõneti äraootaval seisukohal, sest ühest küljest teevad talle muret käimasolevad protsessid globaalses finantssüsteemis, aga teisest küljest soovib ta omada nende pankade aktsiaid, milledel on tugev bilanss ning nende kasumiteenimise võime on üsna kõrge.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.




Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon