Kreeka teise abipaketi kinnitamisest oli möödunud ligi kuu, kui läinud nädala teisel poolel teema taas globaalse meedia huviorbiiti kisuti. Tõsi, seekord veidi teise nurga alt. Nimelt teatasid Soome ja Kreeka rahandusministrid, et kahepoolsete läbirääkimiste tulemusena on jõutud kokkuleppeni, mis sisuliselt vähendab soomlaste osa päästepaketis olematuseni.
Kreeka teine abipakett on samas suurusjärgus esimese, €110 miljardilise rahasüstiga, kusjuures soomlaste osa paketis jääb suurusjärku €1 miljard. Kahepoolse kokkuleppe kohaselt kannab Kreeka valitsus teatud summa Soome riigi poolt loodavale kontole ning põhjanaabrid investeerivad saadud raha minimaalse riskiga väärtpaberitesse. Deponeeritav summa ning selle pealt teenitav intress peab katma Soome poolt nõutava laenutagatise. Juhul kui Kreeka maksab tagasi soomlaste osa laenusummast vastavalt eurotsooni päästepaketi tingimustele, tagastatakse Kreekale laenugarantii koos intressiga. Lisatagatise suurust ei ole veel usaldusväärsetes allikates mainitud.
Mis saab edasi?
Kahepoolse kokkuleppe peavad enne jõustumist heaks kiitma eurotsooni rahandusministrid, kes tulevad kokku käesoleva nädala teisel poolel. Keeruline on prognoosida, mis seisukohani ühiselt jõutakse, kuid siiamaani väljaöeldud seisukohtadest võib eeldada konfliktset arutelu.
Suhteliselt resoluutne tundub Soome Rahandusministri Jutta Urpilaineni seisukoht: „Tulevikus osaleb Soome abipakettides ainult tingimusel, kui saame lisatagatise. Kreeka oli esimene juhtum ning laenutagatise kokkuleppe oleme tänaseks saavutanud. Ma loodan, et teised riigid abivajaja olukorda ei satu, kuid juhul kui see peaks juhtuma, kehtivad samad põhimõtted ka teistele.“
Austria Rahandusministeeriumi esindaja arutles kahepoolse kokkuleppe üle järgnevalt: „Kuna Kreeka ei suuda endale laenutagatist rahaliselt lubada, siis peab EL maksmisel appi tõttama. Lõpuks on need teised eurotsooni riigid, kes soomlaste laenu tagavad ning me ei mõista, kuidas saab see õiglane olla. Austria on palju pingutanud ja maksnud ning nüüd peaksime veel finantseerima soomlaste poolt välja kaubeldud tagatist?! Siin ei ole mingit loogikat.“
Eesti seisukohta kommenteerides on Jürgen Ligi prohvetlikult sõnanud, et Kreeka-Soome kahepoolse kokkuleppe sõlmimine innustab teisi riike samuti lisatagatisi nõudma. Nüüd on selge, et vähemalt Austria, Holland, Sloveenia ja Slovakkia on seda teed juba lubanud minna.
Võimalikud lahendused
Juhul kui Soome-Kreeka laenutagatis saab poolehoiu, siis on võimalik, et Kreeka päästepakett lükkub edasi, kuna teised eurotsooni riigid tahavad aega kahepoolsete laenutagatiste üle kauplemiseks. Kindlasti väheneks seeläbi abipaketi efektiivsus, sest lisaks viivitusele peaksid kreeklased mingi osa rahasüstist garantiideks kulutama. Võib veel spekuleerida rahaliidu suurriikide, eelkõige Saksamaa võimaliku reaktsiooni üle, kui eurotsooni väiksemad liikmed üksteise järel lisatagatisi nõudma asuvad. Kaua veel jagub Saksa maksumaksjal kannatust ja närvi, et maksta Kreeka maksuvõimes kahtlevate liitlaste hirmude eest?
Teisalt paneks Soome lisanõudmiste tagasilükkamine eurotsooni riikide rahandusministrite poolt põhjanaabrid keerulisse olukorda. Lisaks sisepoliitilisele survele tooks garantiita Kreeka päästepaketis osalemine hõimuvendade koalitsioonivalitsusele kaasa tugeva kriitikalaine alla jäämise kohalikus meedias. Kui aga soomlased jäävad väljaöeldud teesidele truuks ning abipaketis osalemisest lisatagatise puudumise tõttu loobutakse, siis on vähetõenäoline, et kreeklaste teine abipakett praegusel kujul üldse toimub. See tähendaks tõsiseid makseraskusi abivajajale ning tooks endaga kaasa eskaleerunud eurotsoonisisesed lahkhelid, mille lahendustes ei saa välistada ka kõige mustemaid stsenaariumeid.
Eesti ja eurotsoon
Vägisi meenub Poola peaministri reaktsioon küsimusele, millal Poola liitub eurotsooniga. Donald Tusk vastas, et samuti nagu koduomanik ei soovi sisse kolida ehitusjärgus olevasse majja, ei ole Poola hetkel valmis liituma eurotsooniga. Poola peaminister andis kirjeldatud intervjuu 2010. aasta teisel poolel, kui oli värskelt kinnitatud Eesti liitumine rahaliiduga. Hetkel tundub, et Eesti ei ole liitunud mitte ehitusjärgus oleva eurotsooniga vaid lammutusfaasis väriseva rahaeksperimendiga. See paneb keerulisse olukorda mitte ainult meie riigi, vaid ka teiste rahaliidu liikmete poliitikud, kes oma rahvast esindades peavad otsustama, kus on õhkõrn piir solidaarse liikmesriigi kohustuste ning oma huvide kaitsmise vahel.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
