Dreamstime
Eelmine nädal oli küllaltki makroandmete rohke ja nagu viimasel ajal kombeks, leidus mitmeid vasturääkivusi. Nädala esimene pool kostitas rohkem positiivsete uudistega jaemüügi ja tarbijakulutuste osas, kuid reedel avaldatud tööjõuraport tõi USA majanduse taastumise kohale tumedad pilved.
Oodatust suuremat kasvu näitasid juulikuu tehaste tellimused, tõustes 2.4%, majade hinnad tõusid kolmandat kuud järjest, tugevust näitas ka jaemüük ning tarbijate kulutused. Aktsiaturud reageerisid positiivsetele uudistele tõusuga, liikudes nädala esimese kolme päevaga ca 3.5% kõrgemale. Nädala lõpus aga avaldati ISM indeks, mis langes 50.9 pealt 50.6 peale ja riiklik tööjõuturu olukorda kajastav aruanne, mis näitas, et augustis uusi töökohti ei loodud. Negatiivsust põhjustas ka keskmise tunnipalga langus. Kuigi nädalalõpu uudised ei olnud head, ei olnud need ka ilmselt turuosaliste arvates piisavalt halvad, et esile kutsuda QE3’e, millest tulenes ka S&P 500 indeksi 2.5%-line langus. Lõppkokkuvõttes lõpetas aktsiaturg nädala peaaegu muutumatul tasemel.
Kahjuks olid andmed aga küllaltki vasturääkivad. Kuigi tehaste tellimused näitasid kasvu, jätkas PMI langemist. Tarbijate kulutused püsisid üllatavalt kõrgel tasemel, kuigi töökohtade raport oli kesine. Isegi orkaan Irene jättis vaevu jälje igal nädalal avaldatavale kaubandusekeskuste müügitulemustele. Ja hoolimata sellest, et USA idarannik oli põhimõtteliselt suletud automüügi jaoks tähtsal kuulõpu perioodil, ei olnud märgata olulist kukkumist ka automüügi osas. Sellest tulenevalt teeb Morningstari majandusanalüütik Robert Johnson panused tarbijale ning usub, et USA suudab vältida majanduslangust.
Reedel avaldatud tööjõuraport oli pehmelt öeldes pettumustvalmistav. 55 000 oodatud uue töökoha lisandumise asemel jäi töökohtade arv samaks. Oma jälje jättis muidugi ka Verizoni 45 000 töötaja streik, keda loeti töötute hulka. Valitsussektoris kadus 17 000 töökohta ning erasektoris lisandus 62 000 töökohta (Verizoni töötajatega kohandatud). Peaaegu kogu kasv tulenes tervishoiu ja äriteenuste sektorist. Isegi tööstussektoris, kus käesoleva aasta jooksul on iga kuu lisandunud ca 20 000 töökohta kadus augustis 3000 töökohta. Valitsussektori töökohtade kadumine langes 71 000 pealt varemmainitud 17 000 peale. Käesoleva majanduse taastumise kestel on tootmis- ja ehitussektor loonud ligi pool miljonit uut töökohta ning palju suuremas teenindussektoris on lisandunud 2 miljonit ametikohta. Samaaegselt on valitsus kaotanud pool miljonit töökohta. Majanduslanguse ajal kaotati ca 8 miljonit töökohta ja hetkeks on seega taastatud 2 miljonit töökohta.
Tööturu andmetes esineb aga suhteliselt suuri kõikumisi. Näiteks elektroonikatööstuses, mis on tööturu seisukohalt väike sektor, kadus 8000 töökohta. Autotööstusest kadus töökohti isegi Jaapani tootmise taastumisest hoolimata. Selliste anomaaliate tõttu soovitab Johnson keskenduda rohkem kolme kuu keskmisele näitajale. Selle järgi vaadates on erasektori töökohtade arv võrreldes aastatagusega kasvanud ca 1.6%, olgu öeldud, et rahavastiku kasv jääb 1% juurde. Positiivse poole pealt võib veel ära tuua, et pikaajaliste töötute arv kahanes 150 000 inimese võrra, olles eelnevalt pidevalt kasvanud. Lisaks kasvas majapidamiste poolt teatatav tööhõive 300 000 võrra, mis aitas tööpuudust hoida 9.1% peal, hoolimata tööjõu suurenemisest.
Allikas: Morningstar
Bureau of Economic Analysis andmetest selgub, et tarbija on näitamas tugevust. Võrreldes juuniga kasvas tarbimine 0.5%, kusjuures see number on korrigeeritud inflatsiooniga, mille tulemusel vähendati antud näitajat 0.4 protsendipunkti võrra. Järgmisel kuul peaks odavama bensiini ja odavamate autode tõttu inflatsioon olema nullilähedane, mistõttu võib oodata inflatsiooniga korrigeeritud tarbimise suurenemist. Council of Shopping Centers andmed näitavad tarbijakulutuste kasvu augustis. Võrreldavate poodide müük kasvas 4.6% hoolimata orkaan Irene’ist. Tegu on sama kasvumääraga, mis juuliski.
Autode müük tegi kevadel läbi languse tulenevalt Jaapani maavärinast tulenenud probleemidest ja tõusnud hindadest. Pärast tootmise taastumist Jaapanis hinnad langesid ning autode müük eraklientidele kasvas järsult, aidates tõsta ka kogutarbimist. Augustis jäi automüük sisuliselt muutumatuks, küündides 12.1 miljoni ühikuni aasta baasile viiduna, kuid võrreldes aastatagusega oli kasvuks 8%. Samas tuleb märkida, et autoturgu kummitasid mitmed mured – Toyota ja Honda jätkuvad tarneprobleemid (autofirmade müük langes vastavalt 13% ja 24%). Lisaks esines tarnprobleeme ka Fordi uuel Focusel, kuid need ei olnud seotud Jaapani maavärinaga ja peaksid nüüdseks olema lahendatud.
Septembris ootavad Morningstari analüütikud autode müügi jäämist suhteliselt samale tasemele, kuid alates oktoobrist peaks müügitempo tõusma. Peamisteks katalüsaatoriteks on müügile jõudev uus Camry ja praegune madal müügitase. General Motors (GM) prognoosib käesoleva aasta müügiks 13-13.5 miljonit ühikut ning Ford kavatseb aasta viimases kvartalis Põhja-Ameerika tootmist suurendada 9%. Robert Johnson usub, et automüük mängib järgnevatel kuudel tarbimise ja SKP kujunemises suuremat rolli.
Mõnevõrra murettekitavam on aga PMI indeksi langus. Olgugi, et antud number tuli parem kui oodatud, pole see siiski midagi rõõmustavat. Johnson on tavaliselt rohkem muretsenud tarbija pärast, sest tarbija on ikkagi lõppude lõpuks see, kes tekitab tootjates nõudlust. Madalama tootmistegevusega kaasneb aga negatiivne nähtus – tootmissektori töökohtade vähenemine. Samuti muretseb Johnson langeva ekspordi komponendi üle PMI indeksis, kuna eksport, koos kestvuskaupadega on siiamaani olnud ühed peamised SKP vedajad.
Viimasena tooks välja kinnisvarahindade olukorra, mis näitavad pärast aasta pikkust langust taas stabiliseerumise märke. Case-Shilleri indeksi järgi tõusid majade hinnad teises kvartalis 3.6% ning võrreldes eelneva kuuga oli kasvuks 1.1%. Sesoonselt korrigeeritud andmed aga nii roosilised pole ja võrreldes aastataguse ajaga langesid hinnad 4.5%. Siiski on märgata hindade languse märkimisväärset aeglustumist. Juunis tõusid majade hinnad 20-st vaatlusalusest linnast 19-s. Vähenev sundvõõrandamiste arv, kõrgemad üürihinnad ja madalad intressimäärad võivad olla katalüsaatorid, mis suurendavad nõudlust ehitusturul järgmisel aastal.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet