Investeerimine - see on imelihtne!

Kui hommikused uudised toovad ainult kurjakuulutavaid prognoose majanduse halvenemise kohta, siis on äärmiselt raske säilitada kainet meelt ning üldise negatiivse meeleoluga end mitte nakatada lasta. Nõrk majanduskliima võib investorile halli juustess tuua eriti siis, kui investeering pole korralikult läbi mõeldud ja on ostetud sellise firma aktsiaid, mille tegevusest ning majandusnäitajatest väga selget ülevaadet pole. Siit koorub välja ka kõige esimene investeerimisviga, sest kiire tulu ootuses otsustavad investorid tihtipeale panustada aktsiatele, mis on äärmiselt volatiilsed või on teinud läbi suure kukkumise.

Esimese puhul võib tuua näiteks biotehnoloogia sektori, kus liikumised võivad olla äärmiselt suured ning aktsiahind või päevaga tõusta sada protsenti. Selline väljavaade tundub ahvatlev ja seetõttu otsustavad paljud investorid ka biotehnoloogia aktsiatega õnne proovida, sest just nimelt õnnemänguks seda nimetada saabki.Selleks, et mõista arendatava ravimi potentsiaali, tuleb olla väga hästi kursis ravimi ravivõime omadustega ja kõrvalmõjudega, konkureerivate ravimitega, võimaliku müügituluga, regulatiivsete eripäradega ning uuringute maksumusega.

Need on ainult mõned näitajad, millega investor ennast kurssi peab viima selleks, et hoomata võimalikku lõpptulemust. Ravimiameti otsuse ette ennustamine on keeruline ja isegi siis, kui kõik märgid näitavad, et ravimiametil pole pealtnäha ühtegi põhjust heakskiitu mitte anda, võib põhjus välja ilmuda sealt, kust seda oodatagi ei osanud. Lisaks sellele saab kõikides arenduses olevatest ravimitest heakskiidu äärmiselt vähesed, mis muudab õige firma välja valimise veelgi raskemaks ja selleks hetkeks, kui nö võitja on leitud, siis turg on jõudnud seda teha juba ammu enne sind ja oodatud ravimiameti heakskiit toob tihtipeale aktsias hoopis kasumivõtu, sest positiivne vastus on aktsiahinda juba sisse arvestatud.

Teisel juhul viivad investorit tihtipeale kiusatusse aktsiad, mis on mingi põhjusel teinud läbi väga suure kukkumise. Tõsi, mõnikord tuleb ette, et turg hindab mistahes sündmuse või uudise mõju firmale üle ja see loob turuosalistele häid võimalusi aktsias positsioon soetada. Kuid täpselt sama tihti on aktsia „odav“ hind ka põhjusega odav, sest  aset on leidnud muutused, mis oluliselt pidurdanud firma kasvu või kahandanud kasumiteenimise võimet ning sellisel juhul on ajalooliselt madalatel kordajatel kaupleva aktsia hind õiglane, sest tuleviku väljavaated on hoopis teistsugused kui need olid näiteks paar kuud tagasi. Seega, enne kui odavmüügile uudistama minna, tasuks siiski järele uurida, millistel põhjustel aktsiahind kukkunud on.

Enne investeeringu tegemist tehtud eeltöö lubab investorile rahulikku une ka siis, kui turul on meeleolud närvilisemad kui tavaliselt. Tugevad ja jätkusuutlikud ettevõtted elavad üle ka langusperioodid ning oma valikutes kindel olev investor ei peaks muretsema, kui tema valitud aktsia koos üleüldise müügisurvega samuti alla müüakse. Siin jõuame ka teise tüüpilise investeerimisveani.

Inimloomusele on omane karja tahte vastu mitte minna, sest ilmselt on meile geneetiliselt sisse kodeeritud, et karjana on ellujäämise võimalus märgatavalt suurem kui üksinda. Sellest tulenevalt tunneb inimene ennast oluliselt kindlamana, kui peale tema on samal arvamusel ka hulk teisi inimesi. Täpselt sama mõtteviis kehtib ka investori puhul ja väljendub näiteks selles, et kui kõik kas müüvad või ostavad aktsiaid, siis peaks ka tema ilmtingimata sama tegema. Kui turul on müügipaanika, siis paraku on paljude investorite esmane reaktsioon samuti oma positsioonidest vabaneda, mis tavaliselt toob mõni aeg hiljem kaasa nukra tõdemuse, et aktsia sai maha müüdud põhjas ning hiljem, kui turud on uuesti tõusuteel, ostetakse sama aktsia tagasi kõrgema hinnaga.

Kui kõik geniaalne on tavaliselt väga lihtne, siis siin võib taas meelde tuletada nõuande, mida tõenäoliselt on kuulnud iga endast lugupidav investor ja algselt pärit parun Rothschildi suust: „Aktsiaid tuleb osta, kui veri on tänavatel ja müüa kui pasunad puhuvad.“ Sõnad, mis on öeldud juba üle 200 aasta tagasi, sobivad suurepäraselt ka tänasele investorile. Tegemist on lihtsa ja isegi pisut kulunud ütlusega, aga paraku on seda psühholoogiliselt väga raske järgida, sest see tähendab karja vastu minemist, mis alateadvuses seostub meile ilmselt vabasurma minekuga. Sellegipoolest tasuks iseendaga see võitlus maha pidada, sest naljaga pooleks öeldes võib järgmine kord sarnase olukorra kordudes kari vaadata juba sinu kui karjajuhi otsa.

Selleks, et ka heitlikel aegadel aktsiaportfellist ainult sangad järele ei jääks, tuleb see kokku panna võimalikult tugevast ja nii öelda ilmastikukindlast materjalist. Teisisõnu peaks portfell olema hästi hajutatud. Loteriid hakkab investeerimine meenutama siis, kui otsustatakse panustada ainult ühele sektorile või aktsiale ja vale valiku korral kaotatakse kogu oma raha. Seega tuleks investeerimisotsuste tegemisel jälgida, et kogu portfell oleks hästi tasakaalustatud ning ei koosne väga radioaktiivsest kraamist, vaid sekka on ostetud ka näiteks majanduslangusele immuunsemate firmade aktsiaid. Muidugi võivad ka väga head ja suured firmad majanduslanguse ajal rängalt pihta saada, aga tõenäoliselt on raha seal siiski rohkem kaitstud. Teisalt ei peaks aktsiaportfell olema ka liiga turvaline, sest riskantsema loomuga kasvuaktsiad pakuvad majanduskliima paranedes jällegi suuremat tootlust.

Investeerimine pole kahjuks riskivaba ettevõtmine ja arvestada tuleks alati sellega, et isegi väga hoolika ettevalmistamise korral võivad meie investeeringuid olulisel määral mõjutada sündmus, mida on võimatu ette ennustada (investeerimismaailmas tuntud kui must luik). See on võimalus, millega peab iga investor arvestama ja selleks, et kahjud oleks võimalikud väikesed ei peaks üks investor mitte kunagi investeerima raha, mida ta ei tohi kaotada. Kui vältida ka eelpool kirjeldatud investeerimisvigu, siis peaks investeerimine olema ainult puhas rõõm.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.