Dreamstime
Volatiilsus – asi, mille puudumise üle turuosalised viimasel ajal kurta ei saa. Viimase kuu jooksul on näiteks Dow Jones indeks tõusnud ja langenud päevast päeva sadu punkte. Eelmisel teisipäeval langesid turud esimese 90 minutiga 3%, kolmapäeval tehti 3%-line tõus ning reedel lõpetasid turud jällegi 3% miinuses. Ja seda kõike pärast neli päeva järjest aset leidnud enam kui 4%-lisi tõuse ja langusi augustis.
Ärevus aktsiaturgudel on pannud analüütikud mõtlema, kas selline olukord jääbki kestma kauemaks ehk kas tegu on nii-öelda uue normaalsusega. New York Times uuris Standard & Poor’s 500 indeksi ajalugu alates 1962. aastast ning leidis, et tõenäosus 3-4% suurusteks liikumisteks on tõesti viimase aastakümnega märgatavalt kasvanud.
Mõned analüütikud näevad volatiilsuses probleemi, kuna see võib hirmutada investorid turult, lükata edasi ettevõtete esmased avalikud emisioonid ja tekitada ebakindlust majanduse osas, mis omakorda tähendab täiendavat aktsiahindade langust. Teisalt aga pakub praegune ebakindlus majanduse tuleviku osas ja sellest tulenevad suured liikumised kogenud investoritele ja kauplejatele häid kasumiteenimise võimalusi.
Yale’i majandusprofessori Robert Shilleri sõnul ei ole päris täpselt teada, mis volatiilsuse tõusu põhjustab, kuid praeguses olukorras loetakse tegurite hulka arvutiprogrammide poolne kauplemine ja erakordselt ebastabiilne olukord maailmamajanduses, alates Kreeka võlakriisist kuni USA krediidireitingu langetamiseni. Põhjuseks võivad olla ka tehnoloogilised muutused nagu näiteks kiirem uudisvoog ning võimalused kiiremini tehinguid teha, mistõttu leiavad liikumised aset mõne tunni jooksul, mitte päevade jooksul nagu varem kombeks oli. Lisaks sellele arvatakse, et volatiilsust võib põhjustada volatiilsus ise. Tegu on nõiaringiga, kus suured üles, alla kõikumised õõnestavad inimeste usaldust majanduse suhtes ning see omakorda viib majandusolukorra halvenemiseni.
New York Times uuris alates 1962. aastast S&P 500 sulgumistasemeid ning päevasiseseid kõrg- ja madaltasemeid ning leidis, et aktsiaturud liiguvad tänapäeval palju suuremas ulatuses. Käesoleval sajandil on päevasiseseid 4%-lisi või suuremaid liikumisi esinenud kuus korda rohkem kui neljal aastakümnel keskmiselt enne 2000. aastat. Kui aga vaadata 2%-seid ja sellest suuremaid kõikumisi on märgata, et sellised liikumised oli 70-ndatel ja 80-ndatel üsna tavapärased. Kui vaadata S&P 500 sulgemishindade kõikumisi, siis alates 2010. aastast esines rohkem kui 1%-lisi liikumisi 30%-l kauplemispäevadest, mida on märkimisväärselt rohkem kui 20% 1990-ndatel.
Allikas: New York Times
USA finantsinspektsioon on suurema volatiilsuse raames pilgud pööranud muutustele turgudele ja automatiseeritud kauplemisstrateegiatele. Kauplemisfirmad, kes võimsate arvutite abil suudavad tehinguid teha murdosa sekundite jooksul annavad ligikaudu 60% päevasest börsikäibest. Samuti on viimasel kümnendil tohutult populaarsust kogunud börsilkaubeldavad fondid (ETF), mis nagu tavalised fondid jaotavad oma investeeringud mitme ettevõtte peale.
Mitmetes finantsajaloolastes on viimase aja liikumised tekitanud küsimusi, kas tavapärasest kõrgem volatiilsus on uus standard. M.I.T. Sloan School of Management professor Adrew Lo toob välja, et alates 1980. aastast on 10 suurimat tõusu ja 11 suurimat langust aset leidnud viimase kolme aasta jooksul. Mõned analüütikud aga ignoreerivad suuri kõikumisi, öeldes, et tähtis on vaid see, kus aktsiahinnad pikemas perspektiivis on. S&P 500 indeks on hoolimata viimase aja Ameerika mägedest ca 6% kõrgemal võrreldes aastataguse ajaga.
Pikaajalise vaate võtmise poolt on ka New York’i ülikooli finantsajaloo professor Richard Sylla, kes soovitab inimestel mõelda aastates või isegi aastakümnetes. See ei tähenda muidugi, et investorid ei peaks olema kursis igapäevaste sündmustega, pigem mõeldakse selle all seda, et iga uudise peale ei tohiks reageerida, kui investeerimisest saadavat raha hakatakse kasutama alles 20 aasta pärast.
Samuti leiab mees, kes prognoosis õigesti 2000-ndate aastate langust, et pikaajalises perspektiivis on praegu hea aeg aktsiate ostmiseks. Tema soovitus põhineb 10-aastasel dividendidega ja inflatsiooniga kohandatud keskmisel annualiseeritud aktisaturu tootlusel. Kui 10-aastane keskmine tootlus langeb alla 5% või muutub negatiivseks, nagu juhtus ka 2008 ja 2009. aastal, on aktsiaturud viimase 200 aasta jooksul hakanud põhja moodustama. Seega ootab Sylla käesoleval kümnendil paremat tootlust.
Allikas: Wall Street Journal
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
