Pankadel on liiga palju raha?

Shutterstock

Närviline olukord maailmamajanduses, mille on esile kutsunud Euroopa võlakriis, USA suur eelarvedefitsiit ning mured Hiina majanduskasvu aeglustumise osas, on tarbijaid ja ettevõtteid innustanud raha riskantsematest investeeringutest välja võtma ning seda oma pangakontodele ümber paigutama. Kuna aga praeguses situatsioonis ei ole piisavalt atraktiivseid laenamis- ja investeerimisvõimalusi, ei suuda pangad seda suurt rahahulka lopsakaks kasumiks muuta.

Nii mõnigi pank on asunud suurenevate deposiitide vastu võitlusesse. Kuigi asi ei ole veel nii hull, et  finantsinstitutsioonid näitaksid kliendile raha hoiustamise soovi korral ust, alandatakse deposiitide kasvu tõkestamiseks hoiustelt makstavaid intressimäärasid. Mõned suuremad pangad maksavad juba mõnda aega hoiustajate arveldusarve või tähtajalise hoiuse eest kõigest sandikopikaid. Seda illustreerib ka allolev tabel. Sama teed on läinud ka väiksemad pangad, kes ei näi enam nii palju muret tundvat, kui klient oma raha mujale otsustab viia. Seda suhtumist iseloomustab hästi American National Bank’i omaniku Don Sturmi retooriline küsimus: „Kui sul on nii palju raha, et sa ei tea, mida sellega peale hakata, kas sa tahaksid seda siis veel rohkem?“

Allikas: Bank of America, Chase, Capital One, Wells Fargo, Citi

Tavapäraselt, kui majanduslik seis oleks parem, kasutatakse sissetulevaid deposiite uute ettevõtete ja kodude ostmise finantseerimiseks. Kuid tänapäevases hapras majanduslikus olukorras ei too raha juurdevool endaga kaasa täiendavat majanduskasvu. Näiteks Wells Fargo sai kolmandas kvartalis kokku $41.8 miljardi väärtuses hoiuseid, kuid uusi laene anti välja vaid $8.2 miljardi ulatuses. Traditsioonilise pangandusmudeli kohaselt teenivad pangad kasumit, kui nad võtavad vastu deposiite ja investeerivad või laenavad need välja tunduvalt suurema intressimääraga kui nad hoiustajatele maksavad.

Hetkel aga selline süsteem ei tööta. Kuigi pankade hoiuste intressid on väga madalatel tasemetel, ei suudeta nende pealt kasumit teenida. Põhjuseks väike laenude maht, mis ei ole suutnud finantskriisi järgselt taastuda ning mis ei suuda sammu pidada deposiitide kasvuga. Olgugi, et käesoleval aastal on märgata laenumahtude tõusu, käituvad pangad kriitikute arvates liiga konservatiivselt. Samas vaidlevad pangajuhid vastu, et nõudlus laenude järgi on väike, eriti kõrgema krediidiskooriga laenajate hulgas.

Allikas: New York Times

Lisaks on iga uue laenu kasumlikkus vähenenud. Kuna USA keskpank on seadnud pankadevahelise intressimäära, mis mõjutab ka teiste laenude hinda, nullilähedaseks, tähendab see, et ka pangad teenivad väljaantavatelt laenudelt vähem raha. Eelnevalt sai ka mainitud, et lisaks väljalaenamisele saavad pangad deposiitidena laekunud raha investeerida. Tüüpiliselt tähendab see seda, et pangad hoiustavad üleliigset raha keskpangas, kust saadakse nagu tavalised hoiustajad praegu kommertspangas, väga madalat intressi või teise võimalusena investeeritakse see väga väikese riskiga väärtpaberitesse nagu näiteks valitsuse poolt tagatud võlakirjadesse. Samas on madalad intressimäärad ka nende instrumentide tootlust vähendanud. Teisisõnu on hoiustelt makstavate intresside ja laenudelt/investeeringutelt saadava intresside vahe (spread) kokku tõmbunud.

Intresside vahe kokkutõmbumine avaldab pankade kasumitele isegi mitu korda suuremat mõju, kui karmimad finantsregulatsioonid. Finantsteenuste turu-uuringute ettevõtte Oliver Wymani sõnul vähenevad pangandussüsteemi deposiidimahud $55 miljardi võrra kriisieelsest tasemest. See on mitu korda kõrgem näitaja kui $15 miljardi suurune teenustasude kaotus seoses karmimate nõuetega deebetkaartidele ja arvelduskrediidile.

Seetõttu on pangad sunnitud ka sulgema harukontoreid ja koondama tuhandeid töötajaid. Oppenheimeri pangandussektori analüütikud Chris Kotowski sõnul on see ainuõige samm tingimustes, kus pank ei tea, kuidas vaba raha tööle rakendada. Enne finantskriisi janunesid pangad deposiitide järele, pakkudes klientidele vastutasuks iPode ja üle 3% suurust intressimäära. Deposiitide kogumise eesmärgiga saigi algselt uusi harukontoreid loodud.

Pangad, kes finantskriisi üle elasid, ujutati vaba rahaga üle, sest hoiustajad liigutasid oma varad valitsuse tagatisega instrumentidesse. Bankrate.com andmetel on keskmise ühe aasta hoiuse intressimääraks kõigest 0.4%. Isegi intressimäärade langedes on hoiuste maht kasvanud muljetavaldava kiirusega – ca 5% aastas. Federal Reserve’i andmetel on kommertspankade deposiitide maht tõusnud rekordilise $8.4 triljonini. Mõned pangaomanikud aga ei kavatse tõusvate deposiitide mahtude vastu võidelda ja väidavad, et sissetulev raha tasub ennast ära, kui majandusolukord paraneb.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.