Dreamstime
USA majandus kasvas kolmandas kvartalis 2,5%. See aga ei leevenda miljonite ameeriklaste raskusi. Rohkem kui 16 miljonit inimest tahavad täiskohaga tööd ning paljud võlgnevad pankadele kodulaenude eest rohkem, kui nende kodud praegu väärt on.
Poliitikute suureks sooviks on taaselustada USA majandust aastaid vedanud eluasemeturg, mida viimased 15-20 aastat on erinevate regulatsioonide ning maksusoodustustega toetatud. Üheks variandiks on USA senatis lugemisel olev seaduseelnõu, mille vastuvõtmisel väljastatakse USA 3-aastane elamisviisa igale välismaalasele, kes kulutab üle 500 000 USA dollari eluaseme soetamiseks Ameerika Ühendriikides. Lisaks peaks ostja elama majas vähemalt 180 päeva aastas ning maksma tulumaksu Ameerika Ühendriikidele.
Hetke seis
Freddie Maci andmetel oli käesoleva nädala keskmiseks 30-aastase kodulaenu fikseeritud intressimääraks 4,1%. Eelmine nädal oli keskmine fikseeritud intressimäär 4,11% ning aasta tagasi 4,23%. Keskmine 15-aastase kodulaenu fikseeritud intressimäär oli sel nädalal 3,38%, aasta tagasi samal ajal 3,66%. Septembris suurenes uute ühepereelamute müük (New Single-Family Houses Sold) 5,7% võrra, mis on viimase nelja kuu jooksul esimeseks tõusuks. Samal ajal langes keskmise eluaseme müügihind 204 400 USA dollarini, mis tähendab aastaga üle 10% langust ning kuuga langesid hinnad 3,1%. Kui juunikuus saavutasid eluasemete hinnad viimase 9 kuu kõrgeima taseme (240 200 USA dollarit), siis septembri keskmine eluaseme müügihind on viimase 11 kuu madalaim. Sellegi poolest on uute ühepereelamute müügitehingute arv 0,9% madalamal kui aasta tagasi. Ühtlasi on USAs müügiks olevate eramute arv rekordiliselt madal, 163 000 täpsemalt.
Ameerika Ühendriikide Kaubandusministeeriumi andmetel võib septembrikuu uute eluasemete müügitehingute arvu põhjal oodata aasta lõpuks numbrit 313 000 lähedale, augustikuus prognoositi 296 000 (antud numbrid on hooajaliselt korrigeeritud). Kolmanda kvartali keskmiseks aastaseks prognoosiks kujunes 302 000. See on madalaim tase alates 1960. aastatest. Kui aastatel 1995-2007 soetati keskmiselt ca 935 000 uut eluaset Ameerikas, siis on kukkumine olnud väga valus.
Allikas: U.S. Census Buraeu, U.S. Department of Commerce.
Renditurul on olukord vastupidine. Kinnisvarafirma Citi Habitatsi andmetel on alates finantskriisist rendihinnad tõusnud keskmiselt 10%. Keskmise Manhattani korteri rendikuutasu oli septembris 3331 USA dollarit. USA statistikaameti hinnangul oli selle aasta teises kvartalis oma elamispinna omanikuks 65,9% ameeriklastest, mis on madalaim osakaal alates 1998. aastast. Samal ajal oli septembrikuus vabade üüripindade osakaal väikseim alates 2002. aastast.
Miks ei saa ameeriklane endale kodu soetada?
USA kinnisvaraportaali Trulia poolt hiljuti avaldatud uuringust ei selgunud mitte midagi jahmatavat, kuid uuring kinnitas karmi reaalsust. Nimelt 70% ameeriklastele on American Dreami üheks osaks oma kodu omamine. Üle poolte küsimustikule vastanutest (57%) ütlesid, et oma kodu omamine on parim pikaajaline investeering, eelistades seda 401K või teistele pensionifondile. Noorte (18-34 aastaste) ameeriklaste seas on samuti põhiliseks American Dreami osaks oma kodu omamine, kuigi antud vanuses on oma kodu omamise osakaal kõige madalam võrreldes teiste vanusegruppidega.
Allikas: Trulia.
Langevad eluasemehinnad ja madalad intressimäärad ei tähenda, et ameeriklased kohe endale eluaset hakkavad soetama. Eelpool mainitud Trulia uuringust selgus veel, et praeguste rentnike seas, kes sooviksid oma kodu omada, on suurimaks takistuseks kodu soetamisel sissemaksu tasumine (51%). 18-34 aastaste ameeriklaste seas on sissemaksu tegemine probleemiks koguni 62%-le. Kodulaenu saamiseks vajalikele tingimustele mittevastamine ning kehv krediidiajalugu on probleemiks enamasti 35-54 aastaste seas. Aga kui ameeriklased ise ei jaksa endale uut eluaset soetada, kes siis?
Allikas: Trulia.
USA kinnisvaramaaklereid koondava ühenduse National Association of Realtors andmetel oli perioodil märts 2010 kuni märts 2011 välismaalaste poolt sooritatud elamukinnisvara ostutehingute väärtus hinnanguliselt 82 miljardit dollarit (otsesed ja kaudsed investeeringud kokku). Seda oli 24% rohkem kui eelnenud perioodil. Real Capital Analyticsi (RCA) andmetel olid välismaalased septembri seisuga ostnud käesoleval aastal absoluutväärtuses juba 73% rohkem kinnisvara kui terve 2010. aasta jooksul kokku. RCA andmetel on otseste välisinvesteeringute osakaal kinnisvara ostutehingutest tõusnud eelmise aasta 3,7%-lt 5,8%-le. RCA ei võta arvesse läbi kohalike vahendajate tehtud tehinguid, mistõttu võib arvata, et välisinvestorite mõju USA kinnisvaraturule on veelgi suurem. USA kinnisvarasse on investeerinud umbes 25 riigi residendid, enam kui 80% kogu mahust on tulnud Kanadast, Hollandist, Šveitsist, Suurbritanniast ja Iisraelist.
Rasmus Noormägi
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
