Dreamstime
Võib julgelt väita, et maailma majanduses on hetkel tulekahjusid hektarite kaupa rohkem, kui poliitikud, ametnikud ja erasektor kustutada mõistavad. Seetõttu tundub esmapilgul iroonilisena, et Ameerika Ühendriikide Senat on antud kujundi kontekstis asunud parandamatu püromaani rolli, kuna Washingtonis kiideti heaks eelnõu, mille lõpliku jõustumise korral võidakse Hiina toodangule kehtestada lisa impordimakse. Kaubandussõda on aga viimane asi, mida maailma majandus hetkel vajab.
11. oktoobril tegid ameeriklased järjekordse sammu USA ja Hiina vahelises valuutasõdade saagas, kui Senatis võeti vastu eelnõu, mille jõustumise korral võib kunstlikult manipuleeritavat valuutat defineerida kui subsiidiumit kodumaisele toodangule. Reaalselt tähendab see seda, et taolisest riigist imporditavale kaubale tekib õiguslik alus seada lisa tollimakse. Uue määruse pooldajad näevad importmaksudes viimast võimalust hiinlaste korralekutsumiseks, keda süüdistatakse kohaliku valuuta kunstlikult madalal hoidmises.
2007. aastal sidus Hiina jüaani USA dollariga suhteliselt odaval tasemel ja seda hoiti fikseerituna 2010. aastani, kui Hiina andis järele tohutule rahvusvahelisele survele ning kursi veidi ujuvamaks lasi. Samal ajal on Hiina keskpank ostnud kokku triljoneid dollareid, et suurendada nõudlust dollari järele. Süüdistuste järgi hoitakse nõnda jüaani hinda kunstlikult madalal, et seeläbi kasu lõigata oma suhteliselt odava toodangu eksportimisest teistesse riikidesse. Lisaks valuutaga manipuleerimisele, süüdistatakse Hiinat muudeski protektsionismi vormides nagu erinevad väliskaubanduse barjäärid ning diskrimineeriv riigihangete süsteem, mistõttu on sealsetel ettevõtetel hubane müügitulemusi suurendada ja välismaist konkurentsi kartmata laieneda.
Tarbijad USA-s ja ka Euroopas eelistavad sageli taskukohasemat importkaupa ja seeläbi on kohalik tööstus Hiina kaubaga konkureerimisel sageli raskustesse sattunud ning paljud inimesed sootuks tööta jäänud. USA tööpuudus oli oktoobri keskpaigas 9,1% ning nende inimeste toetamiseks ja ümberkoolitamiseks kulutatakse kosmilisi summasid maksumaksja raha. Vabakaubanduse piiramisega loodetakse eelkõige tööpuudus kontrolli alla saada, et seeläbi valitsuse sotsiaalkulusid vähendada. Samuti mõeldakse kodumaiste ettevõtjate peale, kes kaitstud turul segamatult suuremat müügitulu teenida võiksid. Lääne poliitikud on sageli kasutanud Hiina kauba vastaseid loosungeid populistlikel eesmärkidel, kuid lähiminevikus pole reaalsete sammudega nii kaugele mindud kui praegu USA-s. Majanduse olukorra jätkuval halvenemisel on üsna tõenäoline, et protektsionismi sentiment erinevates poliitilistes ringkondades süveneb veelgi.
Vastukaaluks loodetud kasule tooks protektsionismi laine endaga kaasa hulgaliselt negatiivseid aspekte. Ühed suurimad potentsiaalsed kaotajad on tarbijad, kes oleks sunnitud ostma kallimat kodumaist toodangut ning kaotaksid oluliselt kaubavaliku osas. Laiemas kontekstis avaldaks maailma majandusele suurt mõju Hiina võimalik vastureaktsioon, mis võib järgneda USA poolt seatavale tollimaksule.Tõenäoline reageering mõjutaks seal tegutsevate rahvusvaheliste ettevõtete tulemusi ning annaks seeläbi tugeva löögi USA ning teiste lääneriikide maksulaekumisele. Globaalse majanduse ja finantsmaailma hetke tervist arvestades, oleksid väliskaubanduse piirangute järelmõjud katastroofilised. Teatavasti oli märkimisväärne seos ka enne Teist maailmasõda majandust räsinud Suure Depressiooni ja sellele eelnenud rahvusvahelise kaubanduse kokkukukkumise vahel. Paradoksaalsel kombel algatas tookord protektsionismi laine USA.
Tahaks siiski loota, et isegi Ameerika poliitikud püüavad vältida kahte korda samasse ämbrisse astumist ning praegu seadusandlusega toimuv on kõigest bluff, mille eesmärgiks on meelitada hiinlasi loobuma valuutakursiga mängimisest. Seda enam, et vabalt ujuv jüaan oleks kasulik Hiinale endale, kelle pikaajaline eesmärk on liikuda ekspordikeskselt majanduselt kodumaisest tarbijast lähtuvale majandusele. Samuti annaks vaba kurss keskvõimule rohkem vabadust inflatsiooni ohjamiseks. Muu maailma jaoks tähendaks vabalt kaubeldav jüaan, et kaupade nõudlus liiguks Euroopa ja USA ettevõtete poole tagasi. Positiivne šokk nõudlusele võiks osutuda just selleks teguriks, mis globaalse majanduse taastumise õigele teele tagasi suunab.
Tweet
