Dreamstime
Ligikaudu poolteist aastat väldanud võlakriis on järjest enam ohustamas kogu Euroopa majanduslikku olukorda, puudutades mitte ainult perifeeriariike vaid ka regiooni suuremaid majandusi. Mitmete analüütikute ja ka Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi sõnul võib see kaasa tuua majanduslanguse ja võlakriisi lahendamise edasilükkumise.
Võlakriisi epitsentris, Kreekas, on sisemajanduse koguprodukt võrreldes eelmise aastaga olnud languses viimased ca kaks ja pool aastat, ühe erandiga 2010. aasta esimeses kvartalis, mil majandus kasvas 0,7%. 2011. aasta teises kvartalis oli languseks aga 7,3%. Juuli seisuga oli riigis töötuse määraks 17,6%, jäädes Euroopa Liidus alla ainult Hispaania 22,6%-lisele tööpuudusele. Põhjuseid ei tule kaugelt otsida, sest majandusolukorra halvenemist põhjustab Kreeka (pealesunnitud) soov oma suurt võlakoormat vähendada, mille tulemusel tehakse eelarvekärpeid, koondatakse avaliku sektori töökohti, tõstetakse makse ja vähendatakse toetusi.
Allikas: Kreeka statistikaamet
Kuigi pärast suurt laenamist ning mitmesuguste absurdsuse piirini küündinud kulutuste tegemist võib nii mõnigi kõrvaltvaataja olla arvamusel, et Kreeka on saanud oma teenitud palga, ei näe investorid Kreeka majanduslanguses mitte ainult Kreeka enda vaid kogu eurotsooni probleemi – räägitakse võlakriisi levimisest. Ilmselt on enamik aktiivsemaid turuosalisi teadlikud viimase aja Itaalia võlakirjade tulususte dünaamikast. Artikli kirjutamise hetkel oli Itaalia 10-aastase võlakirja tulusus 6,6% ehk peaaegu euroaja rekord. Itaalia on võlakoormuse poolest Kreeka järel teisel kohal, riigi koguvõlg ulatub ca 1,9 triljoni euroni. Kuigi siiamaani on Itaalia riigieelarvet, arvestamata intressimakseid, suutnud peamiselt ülejäägis hoida, võib see majandusolukorra halvenedes miinusesse jääda. Samuti väidavad analüütikud, et nii kõrgete intresside juures ei suuda Itaalia jätkusuutlikult oma kulutusi finantseerida.
Lisaks muredele teiste kõrge võlakoormusega riikide osas, hõlbustab võlakriisi levimist ka riikide omavaheline seotus. Kõige otsesemat mõju võiks võlakriis avaldada just finantssektorile, mis on taastumas tõsiseimast majanduslangusest alates Suurest Depressioonist. New York Times on valmis meisterdanud suurepärase graafika, mis riikidevahelisi seoseid väga hästi illustreerib.
Viimasel ajal on eurotsoonist tulnud üsna negatiivseid makrouudiseid. Barclays Capital ütleb, et vaadates eurotsooni PMI (Purchasing Managers Index) indekseid, võib oodata eurotsooni neljanda kvartali majanduslanguseks 0,4%. Nimelt langes see, juhtivindikaatoriks peetav indeks oktoobris eelneva kuu 49,1 punktilt 46,5 punktile. Olgu öeldud, et indeksi väärtus alla 50-ne näitab majandustegevuse kokkutõmbumist. Kusjuures murettekitav on just majandusaktiivsuse langus ka suuremates riikides nagu näiteks Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias. Saksamaa näitaja oli küll veidi üle 50 punkti, täpsemini 50,3 punkti, kuid see märgib siiski viimase 27-kuu madalaimat taset.
Allikas: Markit
Turuosalised on hiljuti pidanud pettuma mitmetes Saksamaa makrouudistes, mis paneb mõtlema, kas Euroopa kasvumootoril on toss väljas. Näiteks langesid tehaste tellimused septembris võrreldes eelneva kuuga 4,3%, kusjuures tellimused eurotsoonist vähenesid 12%. Tööstustoodang vähenes septembris võrreldes augustiga 2.7%. Samas väärib äramärkimist Saksamaa ekspordi suurenemine septembris 12% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Kuid murepilved on kerkinud ka eurotsooni suuruselt teise majanduse, Prantsusmaa kohale. Morgan Stanley analüütikud ütlevad, et tulenevalt kiirest ettevõtete usalduse langusest, tarbijate kulutuste trendidest, pangakrediidi kokkutõmbumisest ja eelarvekärbetest prognoositakse Prantsusmaa SKP paigalpüsimist käesoleva aasta neljandas ja järgmise aasta esimeses kvartalis. Samas tuuakse välja, et turgudel olevad pinged võivad tarbijate usaldust veelgi õõnestada ning täiendavate eelarvekärbete tagajärjel võib kodumaine nõudlus sedavõrd väheneda, et majandus satub langusesse. See aga ohustab Prantsusmaa AAA reitingut, kuna Standard & Poor’s hoiatas, et kui riik peaks sattuma majanduslangusesse satub antud reiting ohtu. Moody’s säilitas hiljuti küll AAA reitingu stabiilse väljavaatega, kuid ütles, et jälgib hoolikalt mitmeid võlanäitajaid ja riigis läbiviidavaid majandusreforme. Prantsusmaa AAA reitingu kaotamine seaks aga omakorda ohtu EFSFi AAA reitingu.
Ka eurotsooni jaemüüginumbrid ei näita midagi positiivset. 17-liikmelises eurotsoonis langes jaemüük septembris võrreldes augustiga 0,7% ja aastases võrdluses 1,5%. Analüütikute sõnul on see tõestus sellest, et tarbijad on püksirihma koomale tõmbamas, ettevõtted vähendavad tootmist ning samal ajal teevad valitsused eelarvekärpeid, et vähendada võlataset ja eelarve puudujääke. Näiteks esmaspäeval kiitis Prantsusmaa heaks teise kasinuspaketi kolme kuu jooksul, mille abiga loodetakse kokku hoida 7 miljardit eurot. Pakett hõlmab endas käibemaksu tõusu, kiirendatud pensionireformi ja lisamaksu suurettevõtetele.
See tekitab küsimusi, et mis võiks tulevatel kuudel majandusliku kasvu allikaks olla. Nagu allaolevalt jooniselt näha, siis eurotsooni majanduskasv qoq oli esimeses kvartalis 0,8% ja teises kvartalis 0,2% ning mitmed analüütikud usuvad tulevikus kasvutempo aeglustumist ja isegi langust. Eelmisel nädalal teatas Euroopa Keskpanga uus president Mario Draghi, et eurotsooni ootab ees mõõdukas majanduslangus. Capital Economicsi analüütik Jennifer McKeown ütles, et viimase aja andmed kinnitavad Draghi sõnu. Samuti lisas ta, et kui regiooni suurtel majandustel nagu Saksamaa tekivad raskused, ei ole neil enam nii palju vahendeid ja tahtejõudu, et oma nõrgemaid naabreid aidata.
Allikas: Eurostat
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
