Turuosalised on nädalavahetusega jõudnud seedida reedel lõppenud selle aasta viimase Euroopa tippkohtumise tulemusi ja võimalikke arengusuundi. Oluline on see, et kõik Euroopa Liidu liikmed peale Suurbritannia leppisid kokku karmimates fiskaalreeglites, kuid väljavaated on endiselt veel ebakindlad, kuna kõik riigid peavad märtsikuuks riikidevahelisele leppele alla kirjutama ja oma parlamentides (ning teatud juhtudel ka rahvahääletuse kaudu) ratifitseerima vastavad reeglid.
Konkreetsemad ja käegakatsutavamad tulemused puudutavad aga võlakriisi päästemehhanisme. Esiteks otsustati käivitada nö püsiv päästepakett Euroopa Stabiilsusmehhanismi näol juba järgmise aasta keskel, mis hakkab toimima paralleelselt praeguse EFSFiga. Lisaks on vaja otsustada märtsiks, kas tõsta kummagi mehhanismi kombineeritud ülempiiri praeguselt 500 miljardi euro pealt kõrgemale. Teiseks peavad valitsused otsustama järgneva 10 päeva jooksu, kas süstida Rahvusvahelisse Valuutafondi täiendavad 200 miljardit eurot, et laiendada IMFi vahendeid võlakriisiga toimetulemisel. Ja kolmandaks – kuigi Saksamaa on järjepidevalt esitanud ideele vastuseisu – palusid valitsused Barrosol, van Rompuyl ja Junckeril esitada juunikuuks raport ühiste eurovõlakirjade võimalikkusest.
Kokkuvõttes on väljakäidud plaanid endiselt puudulikud ja liigseks optimismiks veel põhjust ei ole. Financial Times’i Wolfgang Münchau on kirjutanud vägagi negatiivse artikli tippkohtumise tulemuste kohta ja ZH vahendusel saab lugeda väga head kokkuvõtet Peter Tchir sulest.
Euroopa Keskpangalt oodati suuremat rolli, kuid keskpanga juht Mario Draghi valmistas neljapäevasel pressikonverentsil pettumuse neile, kes lootsid keskpangalt võlakirjade suuremat kokkuostuprogrammi. Keskpank siiski päris tegevusetult olukorda pealt ei vaata: intressimäärad langetati 25 baaspunkti võrra 1,0% peale ja finantssüsteemi likviidsuse lisamiseks käivitati 36-kuuline laenprogramm ning langetati pankade laenukriteeriume ja reservimäärasid. Kuigi ECB pole nõus riikide võlakirju lõputus koguses kokku ostma, siis pankadele laenuandmises on keskpank olnud alati äärmiselt helde.
Uus nädal on riskivarade jaoks alanud kerge survega, kuigi suhteliselt tagasihoidliku, võttes arvesse, et tippkohtumise tulemused ei kujuta endast võlakriisi lõplikku lahendust. Euro kaupleb USA dollari vastu hetkel 0,4% miinuspoolel, naelsterling 0,3% ja kõik toorainevaluutad ligi 0,4% madalamal. USA aktsiaindeksite futuurid on hetkel samuti kauplemas kuni 0,45% punases.
Makronäitajatest avaldati Aasia sessioonil Austraalia oktoobrikuu kodulaenude andmed (+0,7% vs oodatud 0,0% M/M), ja kaubandusbilanss, mille ülejääk jäi oodatud 2 miljardi AUD asemel 1,6 miljardi juurde. Euroopa sessioonil ühtegi väga olulist näitajat avaldamisel ei ole ja USA sessioonil on ainsaks näitajaks novembrikuu eelarveraport.
Valuutapaarid kell 9.25:
Risto Sverdlik
Tweet
