Shutterstock
4. detsembril toimusid Venemaa parlamendivalimised, mille võitis president Medvedevi ja peaminister Putini partei Ühtne Venemaa, sellele järgnesid suured protestiaktsioonid. Poliitilise ebakindluse tõttu langes RTS indeks nädalaga ca 9% ning arvatakse, et see trend võib jätkuda. Või on praegu hoopis hea aeg ostupoolele asumiseks?
RTS indeksi langus jätkus ka esmaspäeval ning alates valimistele järgnenud kauplemispäevast on indeks tulnud 11% allapoole. Selle põhjuseks on Venemaa üks suuremaid investeerimisriske – poliitiline ebakindlus. Nimelt tulid 10. detsembril tänavatele kümned tuhanded meeleavaldajad, kes väitsid, et valimistulemused on võltsitud ja nõudsid kordusvalimisi. Ühtlasi nõuti ka Putini tagasiastumist. Tegu oli suurima valitsusevastase protestiga peaminister Vladimir Putini 12-aastase võimuloleku aja vältel. Miilitsa sõnul oli rahvahulga suuruseks 25 000 inimest, kuid õhufotode järgi oli see ilmselgelt suurem number. Korraldajate hinnangul võttis meeleavaldusest osa isegi 100 000 inimest. Protestid toimusid ka teistes Venemaa linnades.
Korraldajad lubasid proteste jätkata senikaua kuni nende nõudmisi kuulda võetakse, kuid tõenäoliselt on liiga palju loota, et Venemaal kordusvalimised toimuksid. Järgmine suurem meeleavaldus on plaanitud 24. detsembriks, kuid kuna möödunud laupäeval võtsid protestist osa peamiselt tavalised linnakodanikud, mitte poliitiliselt organiseerunud inimesed, siis kaheldakse, kas järgmine väljaastumine nii suurearvuline tuleb.
Päev enne Kremli meeleavaldust, mille toimumine oli selleks ajaks juba teada, kritiseeris Putin Lääne riike, eelkõige USAd ja välisminister Hillary Clintonit, et viimased kasutavad Vene valitsuse opositsiooni selleks, et karistada riiki tuumarelvade omamise eest. Lisaks väitis Putin, et Lääs kulutab sadu miljoneid dollareid, et mõjutada riigi valimissüsteemi. Seega oli Venemaa peaminister veendunud, et opositsiooniga tuleb karmimalt käituda. Pärast meeleavaldust aga valiti leebem toon. Nimelt lubas Dmitri Medvedev süüdistusi valimistulemuste võltsimise kohta uurida ning ka Putin ütles oma pressiesindaja vahendusel, et tegu oli demokraatliku protestiga ning valijaid kuulatakse.
Kriitika kasv Vladimir Putini vastu on paljudele investoritele tulnud üllatusena ning viinud Venemaa aktsiaturud ja rubla madalamatele tasemetele. Mõned on Venemaa meeleavaldusi võrrelnud „Araabia Kevadega“, kus samuti nooremapoolsed protesteerijad organiseerusid läbi sotsiaalvõrgustike. Siiski on Venemaa meeleavalduste tulemused Renaissance Capitali analüütikute sõnul Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika omadest erinevad ja võivad aktsiaturgudele, mis aasta algusest on langenud ca 18%, mõjuda hoopis positiivselt. Esiteks on noorte venelaste tööpuudus suhteliselt madal ja teiseks, moodustavad 15-29 aastased kõigest 11% elanikkonnast. Analüütikute sõnul võib Kreml vihaseid rahvamasse valitsuse kulutuste suurendamisega rahustada. Samuti tuleks kulutuste suurendamine enne 2012. aasta märtsi presidendivalimisi Putinile kasuks.
Langevate hindadega on madalamale tulnud ka ettevõtete valuatsioon. 30 aktsiast koosnev Micex indeks kaupleb 4.8 kordsel oodataval kasumil, mis on 21st Bloombergi jälgitavast arenevate turgude indeksist kõige madalam näitaja. Moskvas baseeruv maailma suurim maagaasi tootja Gazprom, mis moodustab 16% Micexist kaupleb 3.1 kordsel oodataval kasumil. BP vastav näitaja on 6.2, Itaalia Eni-l 7.8 ning Repsol YPFil 12.6. JPMorgani analüütikute arvates võib meeleavaldusi episoodiliselt toimuda ka 2012. aasta esimeses kvartalis ning aktsiaturud püsivad surve all kuni presidendivalimisteni.
Poliitiline ebakindlus on kiirendamas kapitali väljavoolu Venemaalt. Käesoleval aastal on Venemaalt välja voolanud $64 miljardi ulatuses kapitali ning aasta lõpuks võib see näitaja küündida $85 miljardini. Morgan Stanley analüütikute sõnul on alates 2000. aastast Venemaa jooksevkonto ülejääk olnud keskmiselt 9% SKPst ning kapitalikonto puudujääk 8% SKPst, kusjuures erasektori kapitali väljavool on selle perioodi jooksul olnud 2.2% SKPst. Kui alates 2010. aasta septembrist on erakapitali väljavool kiirenenud 5% SKPst ning käesoleva aasta septembris-oktoobris on see näitaja tõusnud isegi 10%-ni. See tähendab kuus $13-$14 miljardi suurust väljavoolu.
Allikas: Morgan Stanley
Kapitali väljavoolu üheks põhjuseks peetakse Euroopa pankasid. UniCrediti Moskva üksus saatis kolmandas kvartalis laenude vormis välismaale vähemalt $5.5 miljardit. Laenati nii pankadele väljaspool Venemaad kui ka teistele UniCrediti üksustele, sest Euroopa võlakriisi tõttu on sealsete pankade jaoks krediidi saamine raskendatud.
Teise põhjusena tuuakse jõukaid venelasi, kes ei oma veel täielikku ettekujutust uue valitsuse koosseisust. Morgan Stanley põhjendab rikaste kapitali väljavoolu ka investori elutsükliga. Enne varade kuhjumist on investor nõus võtma kõrgemat riski ja nõus investeerima kõrge tulususega Venemaa varadesse. Kui aga märkimisväärne rikkuse tase on saavutatud kaitstakse seda riskide hajutamise teel, mis tähendab varade liigutamist piirkondadesse, mis omandiõigusi paremini kaitsevad. Forbesi andmetel on Venemaal 101 miljardäri, 20 aastat tagasi aga ei olnud ühtegi. Lisaks mõjutavad investeerimiskliimat negatiivselt ka viimatised rahutused ning kapitali väljavoolule annaks tõuke ka naftahindade langus.
Allikas: Morgan Stanley
Venemaa SKP tõusis kolmandas kvartalis 4.8%, olles teises kvartalis näidanud 3.4% suurust tõusu. Majandusministri asetäitaja Andrei Klepach ütles, et ministeerium tõstis käesoleva aasta majanduskasvu prognoosi 4.1% pealt 4.2%-ni, kuid välistatud pole ka 4.5%-ne majanduskasv. Ehitussektor kasvas kolmandas kvartalis 6.9% ning jaemüük tõusis 5.4%. Pikemas perspektiivis näeb OECD Venemaa majanduskasvuks 2012. aastal ja 2013. aastal 4.1%. OECD sõnul võib see näitaja olla suuremgi, kuid oma piirangud seab halb ärikeskkond ja nõrk energiasäästlikkus. OECD sõnul ei kasuta Venemaa täielikult ära oma rikkalikke maavarasid ja kodanike oskusi.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
