Shutterstock
Jäädes lootma, et uus aasta toob selgust eurotsooni tuleviku osas, on huvitav spekuleerida ühe võimaliku stsenaariumi ehk rahaliidu lagunemise üle. Millised on erinevate riikide võimalused eurotsoonist lahkumiseks ja kuidas investorid ning ettevõtted sellisel juhul käituma peaksid?
Lissaboni lepingu järgi puudub 17-liikmelisest eurotsoonist lahkumise võimalus nii vabatahtlikult kui ka väljaviskamise kaudu, kuna rahaliitu kuulumine on kohustuslik kõikidele Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidele. Ainsad maad, mis võivad jätkata endise valuuta kasutamist on Suurbritannia ja Taani, mis selle õiguse EL-i läbirääkimistel endale kauplesid. Samas annab Lissaboni lepingu 50. artikkel õiguse lahkuda EL-ist ning see on ka ainus otsene võimalus eurotsoonist väljumiseks. Lisaks 50. artiklile jääb veel solidaarsusprintsiip, mille mõne punkti rikkumist (näiteks tasakaalust väljas eelarvet) võiks teoorias kasutada probleemsete riikide EL-ist lahkuma sundimiseks.
Ei ole selge, mis valuutat hakkaksid kasutama rahaliidust lahkunud riigid, sest nii vabatahtlikult lahkunud tugevad kui ka välja visatud nõrgad endised liikmed võiksid jätkata euro kasutamist. Tõsi, neil puuduksid paljud iseseisva monetaarpoliitika rakendamiseks vajalikud võimalused. Siiski leidub kohti nagu Montenegro, Kosovo või Andorra, kus kasutatakse eurot ilma Euroopa Keskpanga kooskõlastuseta. Veelgi muret tekitavam oleks eurotsooni kaheks jagunemise olukord, näiteks ümber Saksamaa koondunud Põhja-Euroopa rahaliiduks ja Lõuna-Euroopa uniooniks. Mõlemad piirkonnad võivad tahta jätkata euro kasutamist, kuid raharinglust kontrollivaid keskpankasid saab olla üks ning seetõttu tuleks lahendada n-ö euro omandiõiguse küsimus.
Igal juhul tooks eurotsooni liikmesriikide arvu vähenemine kaasa laiema majandussurutise kogu regioonile, mistõttu peetakse selle juhtumist suhteliselt vähetõenäoliseks. J.P. Morgani analüütikute hinnangul on tõenäosus, et sunnitakse lahkuma mõnel probleemsel riigil 10% kuni 20%. Tugeva liikme vabatahtliku lahkumise šansse peetakse väiksemaks kui 5%.
Kui mõni riik peaks liikmestaatusest siiski loobuma, siis esimesena avaldaks see ulatuslikku mõju valuutaturgudele. J.P. Morgan prognoosib sellisel juhul EUR/USD suhtele koguni 20% langust. Peamiste teguritena nimetatakse euro ostujõu languse riski ja majanduskliima jahenemise ohtu, mis tooks kaasa ostusurve muude valuutade järele.
EUR/GBP suhte kukkumise siht on poole väiksem, mis ühtlasi tähendaks seda, et GBP/USD kurss langeks umbes 10%. Seetõttu ei soovitata naelsterlingut kasutada euro väärtuse langemise eest kaitsmiseks, kuna eurotsooni probleemide korral kannatab oluliselt ka Suurbritannia majandus.
EUR/JPY suhtele prognoositakse sarnaselt dollariga umbes 20% langust, kuid võimaliku lisategurina võib olukorda mõjutama hakata tõsiasi, et erinevalt ameeriklastest hoiavad Jaapani investorid tohutuid varasid eurodes. 2010. aasta lõpu seisuga omati ainuüksi €440 miljardi väärtuses siinseid võlakirju. Sellistes kogustes investeeringute tagasi Jaapanisse liigutamine annaks jeenile lisatõuke võrreldes dollariga ning see võib omakorda USD/JPY kursi kergelt punasesse lükata.
Veel prognoositakse, et eurotsooni probleemide süvenemise korral loobuks Šveitsi keskpank (SNB) tõenäoliselt EUR/CHF kursi fikseeritud hinnapõhjast, milleks praegu on 1,20. Seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks toimuks massiline eurode sissevool Šveitsi ning SNB ei ole huvitatud reservide hoidmisest lagunevas ja ebastabiilses valuutas. Teiseks on volatiilse valuuta kasutamine hinnasihina juba praktilistel põhjustel keeruline. Seetõttu pakutakse EUR/CHF taseme languseks umbes 10% kuni 15%.
Lisaks Šveitsile seisaksid probleemi ees paljud teised riigid nagu Taani, Läti, Leedu, Bulgaaria jne, mis on kohaliku valuuta sidunud euroga. Need maad peaksid oma vääringud kas vabalt ujuma laskma või mõne muu valuuta külge ankurdama.
Järgmisel aastal võib eurotsooni olukorra halvenemise korral paljude turuosaliste päevakorra esimeseks punktiks tõusta valuutariski maandamine. Varem kirjutatu põhjal soovitatakse investoritel eurokriisi tingimustes suurem osakaal rahast hoida dollarites ja jeenides. Need on ühed vähesed valuutad, mis sellises olukorras võiksid kallineda. Ettevõtete võimalused valuutariski maandamisel on enamasti piiratud tegutsemise asukohaga, kuid kindlasti oleks mõistlik valmistuda laenuraha kättesaadavuse järsuks languseks. Seetõttu tuleks hoida piisavas koguses likviidseid vahendeid, et katta vähemalt ühe aasta kohustused. Samuti soovitatakse nii investoritel kui ettevõtetel otsida väärtpaberiturult erinevaid “hedgimise” võimalusi eurol põhinevate nõuete vastu. Kaaluda võib veel toorainete ostmist, kuid selles sektoris hoiatavad paljud analüütikud mullistumise eest, seda eriti kulla puhul.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
