Dreamstime
Enamus maailma aktsiaturge lõpetab käesoleva aasta negatiivse tootlusega. Lisaks on viimastel aastatel aktsiaturgude vahel valitsenud üsnagi tugev korrelatsioon. Seda enam hakkab aga silma USA aktsiaturgude märkimisväärselt parem käekäik.
Alates aasta algusest on USA aktsiaturg näidanud G7 riikidest kõige paremat tootlust. S&P 500 indeks on eilse seisuga aasta algusest langenud ca 0.6%. Võrreldes seda näiteks Frankfurdi, Pariisi, São Paolo, Tokyo, Shanghai või Hongkongi börsiga, on tootlus ligikaudu 15 protsendipunkti suurem. Arvatavasti ei suutnud paljud mõeldagi, et USA aktsiaturud teistest suurematest börsidest tootluse mõttes nõnda palju eralduvad.
2007. aasta kinnisvarakrahhi tingimustes langesid Ühendriikide aktsiaturud enam kui teised epitsentrist eemalolevad piirkonnad. Põhiliseks argumendiks oli see, et Euroopa ja Aasia on USA majandusest piisavalt sõltumatud, et suudavad toime tulla ka siis, kui maailma suurimat majandust tabab tagasilöök. 2008. aastal levima hakanud USA finantskriis aga enam maailma aktsiaturge puutumata ei jätnud ja tiris endaga vee alla ka paljud teised, põrmustades sõltumatuse argumendi. Nüüd aga on need mõtted taas paljude turuosaliste peades. Sedapuhku siis sellisest vaatenurgast, et USA majandus suudab ka Euroopa võlakriisi ja Aasia majanduskasvu aeglustumise tingimustes head kasvu näidata.
Allikas: Wall Street Journal
Tuleb muidugi tõdeda, et ka USAl on olnud omajagu probleeme, millega tegeleda, eredaimaks näiteks on siinkohal vaidlused eelarve defitsiidi ümber ja AAA võlareitingu kaotamine. Siiski on USA aktsiaturgusid vaadeldud pigem turvalise kohana kuhu raha paigutada. Käesoleval aastal on investorid ülemaailmselt oma raha aktsiatest välja võtnud. Aasia ja Lääne-Euroopa aktsiafondide kapitali väljavool on aga kahekordselt ületanud USA aktsiaturgudele raha paigutavate fondide vastavat näitajat. EPFR Globali andmetel on S&P 500 indeksile 2011. aastal toeks olnud eelkõige institutsionaalsed investorid, kes käesoleva aasta esimese 11 kuuga on USA aktsiafondidesse lisanud $51.4 miljardit.
Lisaks USA aktsiafondidele on turvalisemat rahapaigutust 2011. aastal otsitud ka kõrge dividendimääraga aktsiatest ja USA võlakirjadest. Investorite dividendiaktsiate lembusest annab märku ka kommunaalettevõtete, seebitootjate ja tervishoiuettevõtete kõrgeim valuatsioon alates 2008. aastast. Suurte dividendimaksjate nagu näiteks Biogen Idec ja Hershey tootluseks koos dividendidega kujunes käesoleval aastal 15.7%, mida on märkimisväärselt rohkem kui kogu indeksi tootlus.
Põhjuseks, miks dividendiaktsiad hetkel hästi müüvad, on USA võlakirjade madalad tulusused ning erakordselt volatiilne turg. Hoolimata sellest, et S&P 500 lõpetab aasta pea muutumatuna, olid aastasisesed kõikumised ühed suurimad. 85 indeksi ettevõtet langesid 20% või rohkem vs 11 eelmisel aastal või 15 2009. aastal. Dow Jones Industrial Average sai mäletatavasti hakkama omaette saavutusega kui kõikus augustis neli päeva üle 400 punkti päevas. S&P 500 liikumine oli augustikuus keskmiselt 2.2% päevas, mis on kõrgeim näitaja alates 1932. aastast.
Wells Capital Managementi strateegi James Paulseni sõnul näeb ta hetkel kolme väga selget trendi – majanduslangus Euroopas, majanduskasvu aeglustumine Aasias ning majanduskasvu kiirenemine USAs. Alates 2007. aastast on need majandused astunud ühte sammu, kuid viimased 30-60 päeva näitavad, et eraldumine teistest on võimalik. Põhiküsimuseks USA aktsiainvestoritele on aga, kas Euroopa ja Aasia suudavad turuosalisi majanduskasvu osas üllatada. Kui jah, võib see kahandada USA aktsiaturgude tulususi, kuna Euroopast ja Aasiast USAsse tulnud raha võib oodatust parema olukorra puhul tagasi voolata.
Teisalt kahtlustavad mõned turuosalised, kas USA aktsiaturg suudab jätkata parema tootlusega, kui Euroopa finantsolukord peaks järgmisel aastal veelgi halvenema. Nimelt arvatakse, et USA aktsiaturgude lühiajaliselt paremate tootluste põhjuseks on eelkõige nende suhteline kindlus ning pikemaajaliselt ei ole siiski seal oluliselt paremat tootlust oodata. Kindlasti suurendab langusriski maailmamajanduse tihe seotus, mis tähendab, et ühel aktsiaturul, eriti nii suurel nagu USA, on võimatu ennast teistest lahti siduda.
Sellele arvamusele vaidleb vastu Putnam Absolute Return fondide juht Jeffrey Knight, kes leiab, et käesoleva aasta kapitali sissevool USA aktsiafondidesse on uue ja pikaajalise trendi algus, mis kestab isegi siis, kui Euroopa võlakriis peaks lahenema oodatust kiiremini. Knighti argumendiks on see, et arenevad turud on mitu aastat järjest USA aktsiaturgudest paremat tootlust näidanud, kuid lõppude lõpuks peab pendel hakkama ka teises suunas liikuma. Analüütikud prognoosivad USA 2012. aasta majanduskasvuks 2.1% vs 1.8% käesoleval aastal.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
