Dreamstime
Kui tavapäraselt uurivad enne laenu andmist pangad väga põhjalikult kliendi tausta ja maksevõimet, siis nüüd on Euroopa pangad ise luubi all. Viimasel ajal on pankadel investoritega kaasamisega tükk tööd, kuid õnneks on appi tõtanud keskpangad.
Nagu allolevalt pildilt näha, siis pangavõlakirjade turg on päris korralikult kokku kuivanud. Kui nii-öelda headel aegadel saavad pangad võlakirjade kaudu stabiilset ja pikaajalist finantseeringut, siis alates juulist on see rahakraan pea täielikult kinni keeratud. Tagatiseta võlakirjade emiteerimine on langenud ning tähelepanu on koondunud tagatisega võlakirjadele. Barclays Capitali võlakirjaturgude osakonna juht David Lyon ütles, et alates juuni lõpust on emiteeritud 17 miljardi euro eest tagatiseta võlakirju. Aasta tagasi samal perioodil oli vastav näitaja 120 miljardit eurot.
Allikas: The Economist
Mõnes mõttes peegeldab pankade laenuturul toimuv riigi võlakirjaturgude situatsiooni, mis on ka üsna loogiline, arvestades valitsuste ja pankade seotust. 2008. aasta finantskriisi ajal süstisid valitsused pankadesse lisakapitali, et viimased raske aja üle elaks. Nüüd aga loodavad valitsused pankadele, kui riikide võlakirjade ostjatele. See kõik on viinud selleni, et investorid ei soovi laenata ka kõige tugevamatele Hispaania ja Itaalia pankadele. Kusjuures ühtegi panka ei peeta nii turvaliseks nagu Suurbritannia ja Saksamaa valitsuse võlakirju ja seega on ka Euroopa nii-öelda tuumikriikide pankadel olnud raskusi võlakirjaturult laenamisega.
Lisaks võlakirjaturgudele on finantseerimisallikatena võimalik pöörduda ka pankadevahelisele lühiajalisele laenuturule või rahaturule. Kahjuks on ka need mõlemad kapitaliallikad Euroopa pankade jaoks koomamale tõmbumas. Perioodil juuni-november vähenes Ameerika rahaturufondide, mis on ühtlasi üks suuremaid dollarilaenude allikaid Euroopa pankadele, laenude maht 40%. Novembri lõpus teatasid kuus keskpanka (FED, Euroopa Keskpank ning Kanada, Šveitsi, Jaapani ja Suurbritannia keskpangad), et langetavad seitsmepäevaste dollarilaenude hinda 0.58%-ni varasema 1.08% pealt, et leevendada Euroopa võlakriisi poolt tekitatud pingeid.
Samas on usaldus kadunud ka pankadevahelisel laenuturul. Seda näitab ilmekalt Euroopa Keskpanga juures hoitavate üleöö deposiitide mahu kasv. Nagu allolevalt graafikult näha jõudis aasta lõpu poole deposiitide maht ca 350 miljardi euroni. Põhjuseks, miks deposiitide kasv keskpanga juures on märk, et pankadevahelisel laenuturul pole kõik korras, on selles, et keskpanga deposiit pakub palju väiksemat tootlust kui laen teisele pangale. Detsembri hüpe 450 miljardi euro peale oli eelkõige tingitud keskpanga poolt antud 3 aastasest laenust. Kokku laenati pankadele netos ca 210 miljardit eurot intressiga 1%. Kuna tegu on märkimisväärse summaga, on loomulik, et sellele rahale ei leita kohe rakendust ja seega leidis see tee Euroopa Keskpanga deposiiti. Senikaua aga kuni see raha püsib EKP deposiidis, teenitakse negatiivset tootlust, kuna EKP hoiuste intress on 0.25%.
Allikas: ZeroHedge
Pankade õnneks on dollarilaenude odavnemise ja EKP pikaajaliste laenude (LTRO) näol hullem olukord ära hoitud. Kui varasemalt pakkus keskpank laenu 1 aastaks, siis tänu pikemale laenutähtajale ning lõdvematele tagatistingimustele suudavad pangad ennast kesisest võlakirjaturust ja usalduse puudumisest hoolimata piisavas mahus finantseerida ja aeguvaid võlakirju lunastada. Küsimuseks jääb aga, kas antud sammud suudavad ka olukorda riikide võlakirjaturgudel parandada?
Nimelt loodavad paljud keskpankurid ja poliitikud, et 1%-lise intressiga pikaajaline laen muudab pankade silmis riiklikud võlakirjad palju atraktiivsemaks investeeringuks. Näiteks Itaalia 3-aastase võlakirja tulusus on ca 5.5% juures, mis teeks sellise tehingu vägagi ihaldusväärseks. Morgan Stanley analüütikud aga ütlevad, et selline mulje on petlik. Esiteks kaasnevad tehinguga mitmesugused kulud. Kuigi riikide võlakirjade tulusused on rekordkõrgetel tasemetel, on seda ka võlakindlustuse hinnad. Seega kõrgema tulususe saamiseks peaksid pangad jätma võlakirjade riski kindlustamata. See ei pruugi probleem olla kodumaistele pankadele, küll aga välismaistele pankadele.
Allikas: Morgan Stanley
Lisaks muretsevad suuremad pangad arvatavasti ka oma maine pärast. Teatavasti ei suhtu reitinguagentuurid kuigi positiivselt suurele avatusele probleemsete riikide võlakirjadele. Pigem on viimasel ajal valitsenud trend, et riskantsete riigivõlakirjade positsiooni on vähendatud. Seega on Morgan Stanley analüütikud seisukohal, et enamik Euroopa pankasid ei kasuta LTRO rahasid märkimisväärsetes kogustes riigivõlakirjade ostmiseks. Selle tee võivavad valida aga keskmise suurusega Itaalia ja Hispaania pangad, kelle kasumlikkus on pidevalt vähenenud, ja kelle jaoks ei ole probleem osta kindlustamata kodumaist võlga.
Lõpetuseks veel ka Euroopa pankade finantseerimisvajadused järgmiseks kolmeks aasta, mida on kokku 1.7 triljonit eurot.
Allikas: Morgan Stanley
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
