Dreamstime
Maailmamajanduse ebakindla olukorra ning aktsiaturgude madalate tootluste tõttu on viimase aasta jooksul investorite soosingusse sattunud kõrge dividenditootlusega ettevõtete väärtpaberid. Kas aga nende, suurte ja aeglasemalt kasvavate firmade, valuatsioon on tõusnud liiga kõrgele?
Bespoke’i analüütikud jagasid S&P 500 indeksi detsiilideks ja uurisid, mis mõjutas eelmisel aastal indeksi aktsiate tulususi kõige rohkem. Analüüsi tulemuseks oli, et suurimat rolli tootluste kujunemisel mängis dividenditootlus. Allpool on toodud graafik indeksi detsiilide kohta dividenditootluse järgi (ühes detsiilis on 50 ettevõtet). Nagu näha, hakkavad kolm kõige kõrgema dividenditootlusega detsiili silma märkimisväärse positiivse tootlusega. Seega, suure tõenäosusega suutis investor, kelle portfellis olid ülekaalus suured dividendimaksjad eelmisel aastal turgu lüüa.
Allikas: Bespoke
Kusjuures parimat tootlust näidanud aktsiafondid olid eelmisel aastal need, mis spetsialiseerusid kommunaal- ja tervishoiuettevõtetele, kinnisvarafondidele (REIT) ning esmatarbekaupade tootjatele, mis kõik on tuntud dividendimaksjatena. Kõigi nende gruppide tootluseks kujunes 2011. aastal ca 7%, samal ajal, kui S&P 500 lõpetas aasta ca 2% plussis.
Dividendiaktsiatele keskendunud fondide müügitöö on viimasel ajal sujunud ladusalt. Investorid, kes soovivad aktsiatelt mingitki tootlust teenida, on pöördunud kõrge dividenditootlusega ettevõtete aktsiate poole. Turuosalisi meelitab kommunaalettevõtete ja esmatarbekaupade müüjate enam kui 4% dividenditootlus, mis ületab ligi kahekordselt USA 10-aastase võlakirja tulusust. Dividendiaktsiate fännid on veendunud, et head ajad kestavad seni, kuni Euroopa võlakriisile lahendust ei leita või maailmamajandus kindlamat kasvu näitama ei hakka. Lisaks on paljudel suurematel ettevõtetel bilansis märkimisväärne kogus raha ning aktsionärid loodavad sellest dividendide näol oma osa saada.
Kuid sama kiiresti kui investorid taasavastasid dividendiaktsiad, on see strateegia muutumas üha kallimaks. Janney Montgomery Scotti investeerimisstrateeg Mark Luschini sõnul on investorid valimatult ostnud dividendiaktsiaid, vaatamata isegi, mis ettevõttel dividende maksta võimaldab või mis nende valuatsioon on. Luschini sõnul on seetõttu mitmete esmatarbekaupade valmistajate aktsiad lühiajaliste tippude lähedal. Ka näiteks kommunaalettevõtete hinna/kasumi suhe (P/E), mis sektori tavapärasest madalama kasvumäära tõttu kauplevad S&P 500 indeksi P/E suhtes diskontoga, on keskmiselt 15. S&P 500 vastav näitaja on aga 13 lähedal. Näiteks Forester Value fond, mille tootlus möödunud aastal oli konkurentidega võrreldes 56% kõrgem, müüs oma osaluse Dominion Resources’is (D), kui selle P/E kauples üle 15 taseme.
Samuti kardavad skeptikud, et kui majandustingimused peaksid paremuse poole pöörduma (mida viimase aja USA makroandmete tõttu peetakse tõenäoliseks), siis võivad dividendiaktsiad langusesse sattuda, sest investorid keskenduvad sel juhul kõrgema kasvuprofiiliga ettevõtetele. Vastukaaluks traditsioonilistele dividendiinvestoritele, kes huvituvad dividendiaktsia soetamisel rohkem kvartaalsest rahavoost, leidub turuosaliste sõnul viimaste sisenejate seas neid, kes lisaks dividendidele loodavad kasu saada ka aktsia hinna kallinemisest. Seega olukorra muutudes võib sama momentum, mis kõrgema dividenditootlusega aktsiad tõusule viis, põhjustada languse.
Sedasama kirjutas klientidele AllianceBernstein strateeg Vadim Zlotnikov, kes oli üllatunud saades seepeale pahast tagasisidet dividendiaktsiate fännidelt. Zlotnikovi sõnul on mitmed fondijuhid praeguse olukorraga rahul, sest viimasel ajal on lisandunud palju uusi kliente ning igaüht, kes omab dividendiaktsiate suhtes isegi neutraalset nägemust, vaadatakse kui vastast täiesti lihtsale ja loogilisele investeerimisstrateegiale.
AllianceBernsteini sõnul on kõrge dividenditootlusega ettevõtete P/E’d olnud ca 20% madalamal, kui dividendi mitte maksvate ettevõtete hinna-kasumi suhtarv. Käesoleval aastal on aga dividendiaktsiad esmakordselt alates 1970-ndate lõpust jõudnud P/E taseme mõttes dividendi mitte maksvatele ettevõtetele kannule, mida illustreerib ka allolev joonis.
Allikas: Wall Street Journal
Siiski ei ole mitmed fondijuhid sektorile veel käega löönud. Kuigi nad tunnistavad, et nii mõnegi kõrget dividenditootlust pakkuva ettevõtte valuatsioon on kõrgustesse tõusnud, leidub ka huvitavaid võimalusi. Investoritel soovitakse enne sisenemist teha põhjalikku taustauuringut, mitte pimesi osta suurima dividenditootlusega aktsiat. Gamco Westwood Balanced fondi üks fondijuhtidest Mark Freeman ütleb, et praegu on vale aeg osta kõige suurema dividenditootluse pakkujaid. Pigem kaldub ta ise ettevõtete poole, mis pakuvad tootluseks 2-4%, kuid kelle kasumikasvu potentsiaal on suurem ning bilanss tugevam. RegentAtlanticus töötav Chris Cordaro toob konkreetsete lemmikettevõtetena välja Inteli (INTC), kelle dividenditootlus on ca 3.3%. Kiibitootja P/E on tagasihoidlik 10 ning kasumikasvuks oodatakse aastas 10%. Sarnaselt võib kirjeldada ka Microsofti (MSFT), kelle dividenditootluseks on 2.9%.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
