Dreamstime
Käesoleva aasta üks põletavamaid küsimusi on Hiina majanduse tervis. Kas viimaste aastate globaalse majanduse mootorit ootab ees nn “kõva maandumine” ning mis oleks selle mõju muule maailmale, eeskätt USA-le ja Euroopale, ning toorainete hindadele?
Analüütikud on valdavalt üksmeelel, et “kõva maandumine” tähendab Hiina jaoks aasta lõikes majanduskasvu, mis on väiksem kui 7%! Võrdluseks globaalne majandus kosus eelmisel aastal eeldatavalt 4,3%, sealjuures USA eeldatavalt 2,5% ning eurotsoon 2,0%. Goldman Sachsi möödunud aasta viimase kvartali prognooside kohaselt oli Hiina viimase aasta majanduskasv 9,1% ning nad ootavad veel sel aastal Hiina SKP-lt 7,75–8,75%-list tõusu.
On huvitav spekuleerida, mida tähendaks Hiina majanduse järsk jahtumine muule maailmale. Otseseim mõju oleks tõenäoliselt nõudluse langus teatud toorainete järele. 50% maailma iga-aastasest rauamaagi toodangust leiab kasutust just seal ning vase, riisi ja nafta vastavad näitajad on 40%, 30% ja 10%. Seega tähendaksid Hiina majandusprobleemid negatiivset hinnasurvet eespool nimetatud toodangule, põhjustades seeläbi olulise tulude languse tooraineid eksportivatele riikidele. Otsene mõju USA ja EL-i ekspordile oleks tagasihoidlikum, kuna eksport Hiinasse moodustab vastavalt 0,9% ja 1,3% nende piirkondade SKP-st. Tõsi, kaudne mõju läbi tooraineid eksportivate riikide tulude vähenemise võib samuti osutuda tõsiseks löögiks läänemaailma ekspordi tervisele. Lääs peaks veel arvestama paljude Hiinas tegutsevate suurkorporatsioonide teenimata jääva tulu ning seeläbi vähenevate maksulaekumistega. Kokkuvõttes võib öelda, et Hiina majanduse käekäigu mõju maailmale on tõenäoliselt palju ulatuslikum kui 10%, mille ta globaalsest SKP-st moodustab. Hiina majanduse ekspert Tom Orlik on koguni öelnud, et kui vanasti kehtis reegel, mille järgi sai USA aevastamise korral nohu ülejäänud maailm, siis nüüd kehtib sama Hiina kohta.
Tõenäoliselt paneb asjaosalisi muretsema siiski majanduskasvu langev trend kui kasin majanduse tervis üleüldiselt, sest muu maailmaga võrreldes on Hiina endiselt heas seisus. Lisaks tuleb arvesse võtta, et kohalikud võimukandjad võtsid 2010. aasta alguses kasutusele meetmed majanduse jahutamiseks eesmärgiga saavutada kontroll ulatuslikule hindade tõusule. Graafikult 1 on näha, kuidas tõsteti kohustuslikku reservimäära, deposiidi intressimäära ning baaslaenu intressimäära. Graafikult 2 on näha, et plaanitud eesmärk saavutati ning inflatsioon on langemas.
Graafik 1. Hiina on karmistanud finantspoliitikat. Andmed detsembrist 2011. Allikas: CEIC
Graafik 2. Finantspoliitika karmistamise abil on inflatsioon aeglustumas. Andmed detsembrist 2011. Allikas: CEIC
Kui 2011. aastal hakkasid üha selgemalt ilmnema Euroopa võlaprobleemid ja globaalse majanduse jahtumine, siis asusid Hiina ametnikud finantskontrolli taas tasapisi lõdvendama. Goldman Sachs peab marginaalseks tõenäosust, et Hiina SKP kasvab sellel aastal ilma oluliste väliste teguriteta vähem kui 7%. Nende hinnangul tooksid tagasihoidlikumadki majanduse jahtumise märgid endaga kaasa tugevate vastumeetmete rakendamise poliitikute poolt. Potentsiaalseteks elavdamise võimalusteks on monetaarpoliitika edasine lõdvendamine kriisieelse taseme suunas ning avaliku sektori kulutuste suurendamine eeskätt taristu väljaarendamiseks ja kinnisvarasektoris. Rahalisi vahendeid Hiinal nimetatud sammude elluviimiseks kindlasti jagub, sest riigi finantsnäitajad on kadestamisväärsed: võlakoormuse ning 2011. aasta eelarve ülejäägi suhe SKP-sse on vastavalt 27% ja 1,6%, reservid ulatuvad 3 triljoni dollarini. Lisaks omab kohalik valitsus 57–83% suurust osalust neljas Hiina suurimas pangas ning riigi poolt kontrollitavad ettevõtted moodustavad erinevatel hinnangutel kuni 80% sealsest aktsiaturust.
Paljud analüütikud peavad majanduse jahtumise ohust olulisemaks Hiina majanduse pikaajalisi struktuurseid väljakutseid. Graafikult 3 on näha, et Hiina õitseng on paljuski tulnud tänu ekspordile ning sellega seotud investeeringutele. Erasektori tarbimise osakaal SKP-st oli 2010. aastaks langenud 33%-ni (2000. aastal oli see 47%). See ei tähenda, et erasektori tarbimine oleks vähenenud, kuid võrreldes riigi majandusega tervikuna, on kasv olnud siiski murettekitavalt aeglane. Olenemata eksportivate ettevõtete suurest edust, leidub suur osa hiinlasi, kelle elus pole majanduse õitseng suuri muutusi toonud.
Graafik 3. Hiina majanduskasvu koostis. Andmed on novembrist 2011. Allikas: Bloomberg
Et saavutada jätkusuutlik edu pikemas perspektiivis, peavad sealsed võimukandjad pingutama, et üle minna tasakaalustatud majandusele, mille üheks alustalaks oleks stabiilselt tugev sisetarbimine. Antud hetkel on tingimused selle eesmärgi saavutamiseks kaugel ideaalsetest: globaalse majanduse olukord on äärmiselt heitlik, ühe-lapse-poliitika tagajärjel hakkab Hiina tööealise elanikkonna osakaal vähenema alates 2015. aastast ning geopoliitilised pinged sealses piirkonnas on samuti kasvanud.
Seega võib öelda, et turuosalistel tuleb hoolega jälgida Hiina struktuursete majandusreformide täideviimise märke ning, vähemalt Goldman Sachsi analüütikute hinnangul, vähem muretsema lühiajalise turbulentsi pärast.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
