Dreamstime
Samal ajal, kui maailma tähelepanu Euroopa regioonis koondub euroalariikide võlaprobleemidele, on suhteliselt vähe puudutatud Suurbritannia majanduslikku olukorda, kus oht majanduslanguseks üsna suureks on muutunud.
Kui jutuks kerkib euroalariikide nagu Prantsusmaa või Saksamaa võlareitingute alandamine, leidub alati asjaosalisi, kes arvavad, et antud riikide võlareitingut alandades ei saa mööda minna ka Ühendkuningriigi reitingu kärpimisest. Tihtipeale ei pöörata sellistele ütlustele aga kuigi suurt tähelepanu, samas vaadates allolevat joonist võiks arvata, et mõni häirekell peaks juba töötama.
Allikas: Morgan Stanley
Graafikult on selgesti näha, et Suurbritannia peamine probleem seisneb ülisuure finantssektori ülisuures võlakoormas. Seetõttu pole ka imestada, et Londoni Square Mile’i finantskeskus kahaneb kiiremini kui ükski teine finantskeskus maailmas. Bloombergi andmetel kaotasid UK finantsteenuste pakkujad eelmisel aastal 58 000 töökohta, mis oli suurim näitaja maailmas ja moodustas ca 45% kõikidest Lääne-Euroopa pankade poolt tehtud koondamistest. Economics & Business Research andmetel jääb Londoni pankurite hõive järgmisel aastal allapoole 1998. aasta tasemete.
Londonile, mis on maailma suurim valuutakauplemise, rahvusvahelise pankadevahelise laenuturu ja intressimäärade derivatiivide kauplemise keskus, avaldab survet ühelt poolt Euroopa võlakriis, mis vähendab nõudlust finantsteenuste järele ning teisalt poliitikud, kes süüdistavad pankasid finantskriisi põhjustamises. Sellest tulenevalt on tõstetud Baseli reeglitega nõutavat omakapitali ning reeglite järgimiseks on pangad sulgenud mitmed kapitaliintensiivsed üksused nagu näiteks omakapitaliga kauplemisega tegelevad osakonnad. See aga seab ohtu Suurbritannia suurima ekspordiharu, kust valitsusele laekub 12% maksutuludest (£63 miljardit). 2010. aastal langes pangandussektori osakaal riigi SKPst eelneva aasta 10.1% pealt 8.9%-ni.
Vale oleks aga öelda, et pangandussektor on Suurbritannia ainukene murelaps. Oktoobris tõusis kolme kuu töötute arv 128 000 inimese võrra, ulatudes 2.64 miljoni inimeseni. Tegu on kõrgeima näitajaga alates 1994. aastast ning 8.3% suurust töötuse määra kohtab tagasiulatuvalt kõige varem 1996. aastal. See töötab vastu ka peaminister Cameroni plaanile, kes rakendas valitsuse defitsiidi vähendamiseks 111 miljardi naelsterlingi suuruse kärpimiskava ja lootis, et sajad tuhanded avalikust sektorist koondatud leiavad tööd erasektoris. Perioodil august-oktoober kaotati avalikust sektorist 67 000 töökohta, kuid erasektoris lisandus vaid 5000 töökohta. Cameron ütles, et aitab läbi koolitus- ja väljaõppeprogrammide inimestel taas tööle saada, keskendudes eelkõige noorematele inimestele. Samas kaitses ta valitsuse kärpekava, öeldes, et eelarvedefitsiidi vähendamine on vajalik, et hoida laenukulusid madalal.
Allikas: Eurostat
Lisaks kõrgele tööpuudusele jääb Suurbritannia palgakasv alla inflatsioonikasvule, avaliku sektori töötajad, kes protestisid valitsuse pensionireformide vastu peavad suure tõenäosusega veel vähemalt kaks aastat töötama vähendatud palgaga ning majapidamiste võlakoorem on samuti üsna kõrge. Möödunud aastal kasutas ligi miljon inimest võimalust võtta laenu palgapäevani (payday loan), mille abil maksti kodulaenu või üüri, mis võib viidata peatsetele probleemidele kinnisvarasektoris. Samuti selgus First Direct panga uuringust, et ligi kahel kolmandikul majapidamistest on ainult viie päeva jagu sääste ning viiendikul puuduvad säästud sootuks.
Seega võiks Suurbritannia päästjaks osutuda välisnõudlus. Kuid siin on üks suur aga. Nimelt 40% Briti ekspordist läheb eurotsooni, teatavasti vajavad seal aga omad probleemid lahendamist, vastasel juhul ähvardab eurotsooni majanduslangusesse sattumine. Morgan Stanley analüütikud ütlevad, et kui eurotsooni juhid ei jõua veenva lahenduseni, võib Suurbritannia SKP langeda käesoleval aastal 1%.
Majanduslanguse vastu oodatakse abi ka Inglismaa Keskpangalt, kes oktoobris tõstis oma võlakirjade ostuprogrammi mahtu £200 miljardi pealt £275 miljardi peale. Morgan Stanley analüütikud ootavad, et selle programmi maht suureneb veebruaris £75 miljardi võrra ning veel täiendavalt £50 miljardi võrra mais. Kuid isegi see ei pruugi vältida majanduse langemist kahel järjestikusel kvartalil, mida loetakse majanduslanguseks.
Positiivsema poole pealt arvatakse, et kui majanduslangus peaks ilmnema, leiab see aset aasta esimeses pooles ja teises pooles peaks majandus juba taastuma. Kindlasti on üheks tõuketeguriks suvel toimuvad Londoni olümpiamängud. Lisaks selle usutakse, et inflatsioon peaks käesoleval aastal üsna drastiliselt alanema, langedes novembri 4.8% pealt 3-3.5% peale märtsiks. Eile teatati, et detsembri inflatsiooniks kujunes 4.2%. Selle peamiseks põhjuseks on võrdlusbaasi muutus, sest eelmisel jaanuaril tõsteti käibemaksu määra ning kütusehinnad tõusid üpris kiiresti. Suveks oodatakse inflatsiooni vähenemist allapoole 3% piiri ning aasta lõpus peaks see näitaja olema üsna lähedal keskpanga soovitavale 2% määrale.
Samuti usutakse, et finantssektorisse mittekuuluvad ettevõtted on praegusel hetkel väga heas seisus, sest alates tehnoloogiamulli lõhkemisest on nende ettevõtete kasumikasv olnud stabiilne ja kapitalikulutused püsinud tagasihoidlikul tasemel, mistõttu on neist kujunenud netolaenajad. Ettevõtete hea finantsseis viitab sellele, et järjekordne majanduslangus ei pruugi firmadele nii rängalt mõjuda kui 2008. aastal alanud finantskriis.
Allikas: Morgan Stanley
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
